Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fosforiidiks" - 5 õppematerjali

PowerPointi esitlus Eesti kivimite kohta
17
ppt

PowerPointi esitlus Eesti kivimite kohta

reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal, millest koosnevad näiteks meie hambad). Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Fosforiit Eestis
8
ppt

Fosforiit Eestis

Fosforiit Eestis Martin Bollverk 12. klass Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. · Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-

Bioloogia → Algoloogia
15 allalaadimist
Kivimid Eestis
32
ppt

Kivimid Eestis

Graniit • -punakas,roosakas või hall tardkivim • -koosneb kvartsist ja päevakividest • -kasutatakse ehituses mälestus- ja hauasammaste valmistamiseks Graniidi leiukohad Fosforiit • Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida

Geograafia → Geoloogia
23 allalaadimist
Fosforiit
2
doc

Fosforiit

Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Maa kui süsteem
8
docx

Maa kui süsteem

alguses. (Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi) Tänaseni on ühemõtteliselt lahendamata kukersiidi tekke küsimused. Probleemile on kõrvuti geoloogidega lahendust otsinud ka põlevkivikeemikud. Põhiküsimuseks on orgaanilise aine päritolu, selle ümberkujunemise aste ning settimistingimused. Enamik uurijaid on üksmeelsel seisukohal, et orgaanilise aine lähtematerjaliks olid merevetikad. Eestis on fosforiidiks Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 miljonit aastat tagasi) ladestunud ooboluskarbikeste ehk lingulaatide tükikeste poolest rikas liivakivi Põhja- Eesti kivimites. Kunagise mere lained on lingulaatide kojad ürgses rannavööndis läätsjateks kihtideks kuhjanud, mistõttu kodadest moodustuv tootus lasund on üsna ebakorrapärase ehitusega.

Geograafia → Maateadused
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun