Eesti taasiseseisvumine Pärast aastatepikkust okupatsiooni oli 1985. aastal uuesti algamas ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest. Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa
tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid
· Sadamata, maanteede, raudteede hävimine · Oluliselt vähenes põllumajandustoodang, kariloomade arv, maa viljakus · Katse iseseisvust taastada luhtus ja Eesti langes ligi pooleks sajandiks N.Liidu võimu alla. Eesti iseseisvuse taastamise eeldused ja iseseisvuse taastamine M. Gorbatsovi võiuletulekuga 1985 aastal ja tema väljakuulutatud uuenduspoliitika viisid ellu suured muutused... · 1986 kuulutati N.Liidu poolt välja, et Eestisse tuleb rajada mitu suurt fosforiidikaevandust, millest kasvas 1987. Aastaks välja esimene suurem rahva meeleavaldus fosforiidikampaania · 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamise Eesti grupp, eesmärgiga avalikustada salaprotokollid · 23.august korraldati selle liikumise eestvedamisel Tallinnas, Hirvepargis poliitiline meeleavaldus · 1987 loodi Eesti muinsuskaitse Selts esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev
Ametlikult tunnistati usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas. Selle tunnistuseks oli 1980 aastal ajakirjanduses ilmunud 40 kiri milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Taasiseseisvumine ja iseseisev Eesti vabariik 1986 tahtsid Moskva keskametkonnad rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ja sundis ametkondi protestiga sellest loobuma. (fosforiidikampaania). 1987 augustis loodi esimene poliitilin org.- MRP Avalikustamise Eesti Grupp-, et avalikustada MRP tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selle eesmärgil korrladati MRP-AEG eestvedamisel 23.aug.1987 Tallinnas Hirvepargis politiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorg. Eesti Muinsuskaitse Selts- , järgmisel aastal
annaabi.ee 
