(nuuskpiiritus) mittemetallideg NO2 pruun, a, ebameeldiva moodustades lõhnmaga, mürgine nitriite gaas Fosfor Kaltsiumfosf tikutööstuses Fosfiidid aadi PH3 fosfaan. kuumutamis Ebameeldiva lõhnaga, el söe ja väga mürgine gaas liivaga H3PO3 fosforishape.
ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad ühendid positiivses oksüdatsiooniastmes on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid.
o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad positiivses oksüdatsiooniastmes ühendid on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid.
3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus.
Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit) · Räniga moodustab Ni silitsiide · Booriga tekivad nikli boriidid · Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid · Fosforiga moodustuvad fosfiidid · Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Füüsikalised omadused: Aatommass: 58,69 Sulamistemperatuur: 1453 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,91 g/cm3 Värvus: hõbevalge, kollaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Tihedus tavatingimusel: 8,9 g/cm3 Kõvadus Mohsi järgi: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,91 Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Ühendid: Fluoriidid: NiF2 Kloriidid: NiCl2 · 6H2O, NiCl2 Bromiidid: NiBr2
soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate mõjul leeliselises keskkonnas tekib Ni(OH)3. Ni(III) ühendid on ebapüsivad ja käituvad tugevate oksüdeerijatena. Ni(OH)2 oksüdatsioon võib toimuda ka elektrivoolu mõjul. Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. NiSO4 kristallub rohelise värvusega kristallhüdraadina NiSO4 4 * 7H2O vesilahusest. Ni reageerimine hapnikuga agab temperatuuril umbes 500 C. Ni reageerimisel P-ga tekivad fosfiidid, millest temperatuurikindlaim on Ni 2P. Toatemperatuuril on Ni vee ja õhu suhtes vastupidav. Vee, orgaaniliste hapete ja leeliste suhtes on Ni püsiv, aeglaselt kulgeb reaktsioon lahjendatud hapete HCl, HNO 3 ja H2 SO 4 -ga. Vesilahustest kristalluvad Ni-soolad kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C. -4- Kasutusalad: Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele
kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne. Kõige levinum mineraal on kvarts.Paekivi on karbonaatkivim( tuntumad on lubjakivi ja dolomiit).Vilkude kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lõhenemine paralleelsete pindadega õhukesteks elastseteks lehtedeks. 7. Olulisemad kivimeid moodustavad mineraalid.Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi esineb tard-,moonde- ja settekivimeis
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si) Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12). Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt. Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt. Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas olekus) paljudes hüdrogeenimis-, dehüdrogeenimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“, jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni).
2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 105.Uued keraamilised materjalid. Oksiidid, nitriidid või karbiidid; Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon;
teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki. Rabeduse põhjuseks loetakse peened legeerelementide karbiidid, fosfiidid ja nitriidid, mis tekivad terapiiridel aeglasel jahtumisel, eriti terastes suure kroomi või mangaani sisaldusega. Teraste legeerimine rasksulavate metallidega- 0,2- 0,3 %Mo või 0,6- 1,0 %W vähendab selle tundlikus II- liigi noolutusrabeduse vastu, samamoodi mõjub ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust. 2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik - kuumutamise kestus
Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. 5)Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada - enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Uued keraamilised materjalid. Oksiidid, nitriidid või karbiidid; Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus.
Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, kui sisaldab valge fosfori jälgi) Fosfori põlemisel õhus, hapnikus → P4O10 + P4O6 reag. veeaurudega (kõrge tº, kat) → H3PO4 + H2 mitteoksüdeerivad mineraalhapped: ei reageeri HNO3 oksüdeerib → H3PO4 leeliste (KOH, NaOH) lahustega kuumutamisel → PH3 (fosfaan) jt. fosforvesinikud väheakt. metallide (Cu, Pb, Ag jt) sooladega (ainult valge f.): tõrjub lahusest välja → fosfiidid vesinikuga: ei reageeri (hüdriide saadakse kaudsel teel) fluoriga: plahvatusega (valge ja punane f.) Cl2-s ja Br2 aurudes: valge f. süttib, punane reageerib rahulikult I2-ga: taval. tº-l (valge f.) või kuumut.-l (pun. f.) HHal-dega → PH3, fosfooniumsoolad P (aurud) + N (kõrgtemperatuur: elektrilahendus) → nitriidid P + S → eutektil. süsteem (100ºC) või sulfiidide segu (> 230ºC) P + C → karbiidid (üle 2000ºC) tavaliselt saadakse karbiide kaudsel teel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
