Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane
täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida. Nende seas aga kahjuks ei olnud ühtki eestlast. Kuna rootsi ajal levis luterlus ning Luteri kirik nõudis igalt inimeselt teadmisi usutõdede kohta, loodi 1684. aastal seminar mille läbiviijaks oli Forseelius. Forseeliuse auks püstitati ka kool, mis kannab tänapäeval nime Tartu Forseeliuse kool. Selline hariduse levik oli tol ajal väga harukordne. Lisaks hakkas levima ka eesti keel. “Vana hea” rootsi aeg oli eestlase vaatenurgast kõike muud, kui hea aeg. Hariduse ja keelelisest aspektist oli muidugi kõik suurepärane, kuid inimlikkust ja õiglust polnud sel ajal ollagi.
22. isikud Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Andreas Virginius Kambja pastor, tõlkis ,,Vastse Taestamendi" Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt 23. sündmus 1671- kinnitati c
Need näidendid avalduvad kuidagi erimoodi, kuid nad polegi nii hirmus erinevad. Mati Unt (1944-2005) Ta on pätit Vooremaalt. Mälestuskildudest, mis ta on hilisemas eas avaldanud, eksponeerib ta seda, et ta on maapoiss, kes läks linna. Ta elas Voore keskusele üsna lähedal. Vanemad hoolitsesid hirmasti lapse eest, tassisid raamatuid koju. Ta tuli Tartusse ja hakkas üha enam muutuma linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises olulist, kuid keerulist, rolli. Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll
Valitses tsunfti kord. Selle seadusi muudeti rangemateks. Suurenes ka tsunftide arv. 15 Oleviste gild - eestlastest käsitöölaste ühendus. HARIDUS 1684 - Forseelius tegi eestisse seminari, mis töötas 4 aastat. Ta käis kahe eesti poisiga (Ignatsi Jaak ja Kaknu Hansu Jüri) kuningas Karl XI juures, näitamaks, et eestlased on suutelised õppimiseks. 1632 - Avati Akademia Gustaviana. Koostati eesti keele grammatika Stahli ja Forseeliuse poolt. Virginius (Kambia pastor) tõlkis oma poja abiga Uue Testamendi eesti keelde. PÕHJA SÕDA (1700-1721) Sõdivad pooled: Venemaa. Tsaar Peeter I. Üritas alguses vallutada mustamere rannikut. Käis euroopas liitlasi otsimas ja õppimas. Soovis väljapääsu Läänemerele, sest seni oli ühendus "korstna kaudu" - Murmanskist. Venemaad toetas Saksamaa. Rootsi. Kuningaks oli aastast 1697 Karl XII, kes oli 15 aastane
annaabi.ee 
