'' (Hoffmeyer 2014:401-402) 4 Keha signaal Jesper Hoffmeyer kirjutab Maxine Sheets-Johnstone'i väidest, nimelt arusaam, et liikumine ja puudutus on keele moodustamise aluseks ning pole võimalik rääkida ühtegi keelt, ilma et keha oleks selleks ette valmistatud. Seega, puudutamine ja liikumine on ühe mündi kaks poolt (Sheets-Johnstone 1990:135, viidatud Hoffmeyer 2014:432). Hoffmeyer tsiteerib Sheets-Jonstone'i:''kuna kõige lihtsamini formuleeritavad, pidevalt kasutatavad ja hõlpsasti mõistetavad signaalid on need, mis sarnanevad kehaliste käitumiste ja kogemustega, mis on kõigil mingi liigi isenditel ühised.''(Sheets-Johnstone 1999:126, viidatud Hoffmeyer 2014:435). 5 Inimene ja loom Teose autor märgib, et biosemiootika ei tunnista mingit essentsialistlikku vahetegemist inimolendite ja kõigi muude olendite vahel. Kõik olendid on semiootilised olendid, peamine
profesionaalse juhendaja olemasolu. Sobib igale ülesandele, aga tulemus ei pruugi seda väärt olla. Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see meetod tasub ennast ära. Kõige tasuvam meetod on ajurünnak, mida me kasutasime ka nende ideede genereerimisel. Piiranguks on lühikene süvenemise aeg. Selle meetodiga on sobiv lahendada ülesandeid, milledel on hõlbsalt formuleeritavad vajadused, millede rahuldamiseks on palju võimalusi. 4. Metoodilised alused Uute ideede genereerimiseks kasutati ajurünnakut (brainwriting), mis nägi välja järgmine: Koguneti ~10liikmelisteks gruppideks ning alustuseks oli igal osalejal tühi paber, kuhu tuli kirjutada kolm ideed. Seejärel anti paberilehed kolme ideega endast järgmisele osalejale, saades vastu eelmise osaleja ideed. Olles saadud ideed läbi lugenud, lisati eelnevatele
sotsiaalseid kontakte (elanud terve elu oma pisikeses paigas ilma teiste külade inimestega suhtlemata); ajajooksul puhtad murded nivelleeruvad ehk segunevad; kogujad on tihti ise kohalikud inimesed, küsitletakse kohalikus murdes mitmeid kordi samu inimesi. - küsimustikud: a) otsene aluseks loend asjade nimetustest, küsitleja palub iseloomustada kruusi vaadatakse, mis sõnadega ta seda kirjeldab; b) kaudne küsitleja näitab eset ja palub öelda, mis see on; c) vabalt formuleeritavad küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete tee magusaks ...) - keelekaardid: igal kaardil üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv; murdeatlased näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil; tsitaatkaardid esitavad konkreetse vormi vastavalt esinemisele; sümbolkaardid esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil. Saareste murdeatlased.
või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks · kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on · etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused KRIITIKA: ei kirjelda kogu murret, põhiliselt vanemate naiste keel, argikeel puudub, monoloogilised tekstid, dialoogsõnad minimaalsed, puuduvad argisõnad, raske kätte saada käskivat kõneviisi ja grammatilisi vorme. 1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu taskus (näitab tühja taskut)? 2. lünk-küsimused (completing): Te teete tee magusaks ...
teooriasse. Jevonsi tähtsaim töö oli The Theory of Political Economy (1871) kus ta kasutas valdavalt matemaatilist meetodit. Jevonsi arvates olid majandusteaduse üldised seadused oma iseloomult niisugused, et nende baas saab olla rohkem või vähem ilmselgelt mehaanika üldprintsiipides. Majandusteadus pidi olema oma iseloomult nii matemaatiline nagu täppisteadused. Majandusteaduses, mis tegeleb suuremate või väiksemate kogustega, peavad seadused ning suhted olema formuleeritavad matemaatiliselt. Empiiriline lähenemine on küll oluline osa majanduslike õpetuste kogust, ent majandusteaduse üldised seadused olid oma iseloomult nii üldised, et nende baas on rohkem või vähem silmnähtavalt „mehhaanika üldprintsiipides”. Kuna majandusteadus tegeleb kogustega, siis peab see oma iseloomult olema nii matemaatiline nagu täppisteadused. Juhul kui on tegemist näiteks küsimustega „suurem” või „väiksem” peavad seadused ja
annaabi.ee 
