Kui seda siiski teha tuleb, mitte rohkem kui 30-60 sekundiks. • Lülitan mobiiltelefoni välja/hääletuks koosolekutel, auditooriumites. 2.2. Telefonikõne võtmine • Enne kõne võtmist valmistun selleks – mõtlen läbi, mida te öelda soovin ja kuidas seda teen. • Telefonikõnet võttes ütlen: • Tere päevast! Oma nimi (amet), Ettevõtte nimetus. • Konkreetse isiku liinile saanud, küsin, kas tal on võimalik rääkida. • Formuleerin oma informatsioon või küsimused selgelt ja lühidalt. • Kõne lõpetan hüvastijätuväljendiga “Head päeva!”, “Kohtumiseni!”, “Nägemiseni!” • Helistan tagasi iga kõne puhul, mida ei saanud oma äraolekul vastu võtta. Ei võta töö ajal tungiva vajaduseta isiklikke kõnesid. 4. Netikett • E-kirjade koostamisel järgime kõiki vastava ametliku kirja koostamise reegleid. • Lisan e-kirjale alati teema (subject). Teema peab märku
jään ka siis, kui helistaja seda pole. 5. Jälgin oma diktsiooni, kõnetempot, hääletooni ja keelekasutust. 6. Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, siis küsin, kas soovitakse teade jätta. Teate kirjutan üles ja kordan veel üle. 7. Lasen helistajal esimesena toru ära panna. 8. Ma ei jäta helistajat põhjuseta ootele. Kui seda teha tuleb, siis mitte rohkem kui 60 sekundiks. 9. Enne kõne vastuvõtmist mõtlen läbi mida ma öelda soovin ja kuidas seda teen. 10. Formuleerin oma informatsiooni ja küsimused selgelt ja lühidalt. 11. Kõne lõpetan hüvastijätuväljenditega: “ Nägemiseni!”, “Head päeva”, “Kohtumiseni!” 12. Ma ei võta töö ajal tungiva vajaduseta vastu isiklikke kõnesid. 13. E-kirjade koostamisel järgin kõiki vastava ametliku kirja koostamise reegleid. 14. Kirjutan võimalikult selgelt, täpselt ja lühidalt korrektses keeles. Iga lõigu vahele jätan ühe tühja rea. 15
Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmärk on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama üksteist. 3. Teooria tähtsus uurimuse kavandamises Uurimuse kontekst e uurija abinõud enne andmete kogumist. Probleemiseade · Kui täpselt määratlen probleemi · Kuidas liigendan probleemi · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt · Teadusfilosoofilised valikud · Kuidas saan aru uuritavast objektist (ontoloogiline küsimus) · Kuidas loodan saada teadmisi (epistemioloogiline küsimus) Meetodite valimine · Missugused meetodid annavad kõige parema lahenduse püstitatud probleemile · Missugused on alternatiivsed võimalused · Kuidas põhjendan oma valikut · Missuguseid andmeid on oluline koguda Teoreetiline käsitlus · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga
üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse tasandil on ühtekuuluvad. Uurija valikud enne andmete kogumist: 1) Probleemiseade: · Kuivõrd täpselt suudan määratleda probleemi? · Kuidas liigendada probleemi? · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt? 2) Teadusfilosoofilised valikud (ontoloogia, epistemoloogia, loogika, teoloogia): · Kuidas saan aru uuritavast objektist? · Kuidas loodan saada teadmisi? 3) Meetodite valimine: · Missugused meetodid annavad kõige parema lahennduse püstitatud probleemile? · Missugused alternatiivid tulevad arvesse? · Kuidas põhjendada oma valikut? · Missuguseid andmeid on oluline koguda? 4) Teoreetiline käsitus: · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga
annaabi.ee 
