Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. 4 1. 3 Kasutamine Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see formateerida. Kui diskett on formateeritud topelttihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv formateerimine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes. Enamikel disketiseadmetel on kaks lugemiskirjutamisepead, mis tähendab, et on võimalik lugeda kahepoolseid (double- sided) kettaid. Kõik disketiseadmed kasutavad SA-400 liidest, mis tähendab et kõik disketiseadmed töötavad iga arvutiga
Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal maailmas on nad üsna populaarsed. Seega ei ole midagi imelikku, kui Teil on vaja ühel päeval telnettida sellisesse arvutisse. IBM suurarvutite rakendused töötavad kas reare iimis või nn 3270 terminali re iimis. Esimesel juhul teil pole probleeme, küll võib Teil tekkida raskusi IBM suurarvutite lemmikuga - 3270 terminaliga. Viimane moodus on muide üsna effektiivne ja ökonoomne. Ta on orienteeritud formateeritud info vahetamiseks. Kui Teie telnet kutsungile vastab arvuti operatsioonisüsteemiga "VM" või "VMS", siis Te vajate suure tõenäosusega erilist klientprogrammi, mis kannab tavaliselt nime tn3270. IBM Unixis (AIX) on ta kindlasti olemas. Rafineeritumates PC pakettides (näiteks, FTP Software TCP/IP) võib ka teda leida. Tasub ka kontrollida, kas Teie klientprogrammi pole mingite parameetritega võimalik häälestada selleks tööks
2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see formateerida. Kui diskett on formateeritud topelttihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv formateerimine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes. Enamikel disketiseadmetel on kaks lugemiskirjutamisepead, mis tähendab, et on võimalik lugeda kahepoolseid (double-sided) kettaid. Kõik disketiseadmed kasutavad SA-400 liidest, mis tähendab et kõik disketiseadmed töötavad iga arvutiga.
Marsruuterid töötavad võrgukihi peal. See on kolmekihiline mudel. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokoll See mõiste koosneb kolmest komponendist: 1) süntaksireegel näitab, kuidas andmed on formateeritud. Protokoll on reeglistiku kogum, mis korraldab kogu andmevahetust. 2) semantika kõik lisainformatioon, kuidas andmeid interpreteerida, mida nende andmetega ette võtta, kuidas tööd korraldada, kuidas käituda vigade korral 3) ajastusega seotud reeglid millise kiirusega ja kuidas saata, mis järjekorras ja kogu ajaline käitumine Andmete liikumine läbi kihtide - Iga kiht lisab andmete ülevalt alla liikumisel saatja poole peal oma päise paketile juurde
annaabi.ee 
