postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga minimaalselt seotud lähenemistesse. 16. Eesti kirjandusuurimise hetkeseis, suunad ja selle esindajad. Nüüd liigutakse ajas tahapoole, st suundade poole, mis olid olulised enne post-suundi. Kasutusele on tulnud narratoloogiamõistestik ja tekstide eksplitsiitne mikroanalüüs. Lisaks on esile kerkimas ka formaalsemad lähenemised. Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post-
ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18.Kogukond ja ühiskond (Tönnies) Vastus: Ferdinand Tönnies(1853- 1936) kogukond ja ühiskond. Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskond (Gesellschaft) suhted inimeste vahel formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. 19.In- ja out-grupid (Sumner) Vastus: W.G. Sumner (1840-1910) - In - ja out -grupid. In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad. Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in grupi sees valitseva läheduse astmega
Suhtlemine on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Kogukond ja ühiskond Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud ning tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Esmasele grupile omased suhted. Ühendavad ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas (Gesellschaft) on suhted formaalsemad, ärilisemad, piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, sageli ajendatud omakasupüüdlikkusest. Suhteid kasutatakse ära selleks, et isiklikus elus paremini edasi jõuda. Modernsed ühiskonnad on üldjuhul viimast laadi. Inimestevahelised suhted on impersonaalsed ja eesmärgile suunatud. Kogukondade asendumisel ühiskondadega on omad plussid. Ühiskond, kus põhiliselt valitsevad kogukondlikud suhted, piirab individuaalsust, spontaansust ja loovust. Inimese vabadus aheneb, kuna
pandud, esitatud. Need toimivad kui väärtushinnangud. Väärtus (value) on raske mõiste, eriti kunstis. Meie väärtushinnangud võivad erineda, iga generatsiooni väärtushinnangud on erinevad. Esteetilise tasandi saavutamiseks peab tants olema iseenda suurepärane näide, mistahes zhanris või stiilis. Sellele suurepärasusele aplodeerib ka publik, ka siis, kui see on talle tundmatu või uus. Kõige abstraktsemad (formaalsemad) tantsud toetuvad tihtipeale tantsijate exellence´le. "BEACH BIRDS" on suurepärane töö, et ta seejuures viitab ka kajakatele (albatrossidele), on intrigeeriv boonus ja et ta taastoodab Cunninghami aastate jooksul loodud ja äratuntavat stiili, on vaimustav. KÜSIMUSED koreograafile: Kas ma kasutan tantsuteatri koode? Kas ma viitan(vihjan) ümbritsevale elule ja maailmale mingil moel? Kas ma loon oma töös mitmeid idee tähendusvarjundeid? Kas etendus on vaatamisväärne iseenda pärast?
annaabi.ee 
