) 2_fl_i-v Väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe korrespondentsteooria). Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. See kehtib formaalses loogikas ning on kokkuleppeline. Loogiliselt õige arutelu käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, st loogika uurib tõeste teadmiste saamise reegleid. Formaalloogiliselt õige arutlus võib olla sisuliselt ebaõige, nt juhul, kui eeldused on väärad. LOOGIKA PÕHJENDAMISEST Normativism (antipsühhologism) loogika kirjeldab, kuidas inimene peab mõtlema, annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda
kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. 36 Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid:
kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees
on vastavaid kujutlemi luua. Abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o. eemalolevalt. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei pea olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvat ning vajadustest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi, tingimusi, seoseid. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstrahheerimine Mõtlemisvormid: mõiste(üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus(tõene,väär),
annaabi.ee 
