Pollocki stiilil oli suur mõju Chucki tulevasele elule, sest siit alates otsustas ta hakata kunstnikuks. Haridus ja varasem töö Chuck alustas õpinguid Washingtoni ülikoolis, mille ta lõpetas aastal 1962 ja koheselt asus edasi õppima Yale’i ülikooli. Sel hetkel kõik maalisid abstraktsionismi, aga Close muutis oma suunda ning tahtis, et teda tuntaks kui fotorealistlikku kunstnikku. Kasutades protsessis tehnikat, mida ta ise kirjeldas kui „kudumine“. Ta valmistas suure-formaadilisi polaroide modellidest ning hiljem taasvalmistas need suurtel lõuenditel. See viis oli julge ja intiimne ning esiplaanil imiteeris kindlaid detaile enda poolt valitud nägudest. Raskemaks tegi selle asjaolu, et Chuck põeb haigust nimega näopimedus ehk ta ei mäleta inimeste nägusid. Tema muutis foto ja maali vahe nii väikseks, et polnud võimalik vahet teha. Tema tehnikad olid väga tähelepanuväärsed, eriti värvivalikute osas, mis aitasid kaasa tindiprinterite leiutamisele.
- tegelased argielust suure üldistusjõuga tüübid - pole kohta positiivsetele tegelastele nagu ka Balzaci loomingus - kõik on pilkamisväärne, tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ning heasüdamlikult aga võimu esindajate kujutised on süngelt sarkastilised - esimene, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva, kujutab tõsiselt ning lugupidamisega · GUSTAVE COURBERT - kõige sihiteadlikum ja enesekindlam - maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane - ,,Matus Ornan`is" ,,Kivilõhkujad" - korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks ,,Realism" - tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad · EDOUARD MANET - kujutas kaasaegset linnaelu - kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni - teosed, mille teemaks maalikunsti omaväärtus - vähendas varjudega ruumi kujutamist, millega vähenes pildi sügavuseillusioon · Realim mujal Euroopas
Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine".
Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik, majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika: meremaal, (olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal- iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides. Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu. Tüüpiline Hollandi natüürmort- luksuslikud ja idamaised asjad, eksootilised puuviljad, elumõnude näitamine. Portreemaal: Hals kujutas tav in, kes olid mingi asja puhul huvitavad, nt nõiad, joodikud, sõjaohvitserid, modellid
annaabi.ee 
