Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koomeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Seal õpetati lugemist, kirikulaule, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Kuigi Forselius hukkus noorelt Läänemere sügistormis, suutis ta 4 aastaga välja koolitada 160 eesti noormeest, kes omakorda hakkasid jagama rahvale haridust. Pealegi suutis Foreselius näidata koos kahe eesti poisiga kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630 loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale
eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist d)arvutamist ehk rehkendamist e)saksa keelt 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid Forselius hakkas kasutama ka ,,uut lugemisoskust", kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi
liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koomeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Seal õpetati lugemist, kirikulaule, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Foreselius suutis näidata koos kahe eesti poisiga kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille
Hakkas eemaldama võõrtähti ja saksapäraseid ühendeid. Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel (mida ikka veel ei olnud, olid vaid katekismused). Sellele tegevusele oli ka suur aadlite vastuseis. Tal siiski õnestus korraldada tolle aja kohta suuri kokkusaamisi, mida nimetati piiblikonverentsideks. Seal arutelu, milline peaks olema eesti keel ning loodeti jõuda piibli tõlkimiseni, kuid siiski ei jõutud. Uus eesti keel oli visa levima, anti välja ka grammatikaraamatuid. Foreselius võttis kasutusele ka uue õpetamismetoodika. Keskajal õpetaja luges ette ja kogu klass hakkasid kooris seda lugema. Forselius hakkas õpetama lugemist ükshaaval. Alguses õpiti tähed selgeks ja siis kergemaid sõnu jne. Nii sai 1 kuuga selgeks lugemine, kiirendas lugemisoskuse tõusu. Talurahva 41 kooli eksisteerisid kogu rootsi aja. Vene ajaga kadus üle pool, üksikud säilisid. Koole polnud, kuid lugemisoskus oli suur. Põlvest põlve anti edasi.
annaabi.ee 
