soojenemine oli tingitud kasvuhoone gaasidest (Joonis 1). Joonis 1. Atmosfäärse pCO2 evolutsioon viimase 65 Ma jooksul (Zachos et al., 2008). 2 2. Keskonnamuutused PETM-i iseloomustavad ekstreemsed keskonnamuutused Maal. Antud termaalne maksimum on ainulaadne kogu Kainosoikumis, kuna kliima soojenes keskmiselt 6°C võrra (Joonis 2). Globaalse temperatuuri tõusu toetavad muutunud fossiilide kooslused, foraminifeeride Mg/Ca suhe ja orgaanilise ühendi TEX86 andmed (Sluijs et al., 2006). Joonis 2. P/E paleogeograafia ja pinnatemperatuuride rekonstrutsioon 18O, Mg/Ca suhe ja TEX86 abil (Scotese PALEOMAP Project). Tõenäoliselt toimus temperatuuride kasv ligikaudu võrdselt nii poolustel kui ka ekvaatoril sellepärast, et PETM-i jooksul puudus poolustel jää (Shellito et al., 2003). Vaatamata sellele, et enne PETM-i kliima oli üldiselt soe ning polnud palju jääd, maailmamere tase tõusis. Samuti
Karboni ajastul, moodustades merepõhjas aasasid. Nende osakestest moodustusid ulatuslikud lubjakivid. Karboni lubjakivide moodustumisele aitasid kaasa pitsilised sammalloomad ja fusuliniidforaminifeerid, kes evolutsioneerusid ja mitmekesistusid kiiresti. Pitsilised sammalloomad olid plaatjad, koloniaalselt elavad filtraatorid, kelle osakestest moodustusid lubjakivid, samuti olid need riffide moodustajateks. Fusuliniidid olid foraminifeeride ehk karbiliste grupp, kes elasid madalveeliste merede põhjas ja olid Vara-Karbonis esindatud ainult mõne liigiga, kuid mitmekesistusid Hilis-Karbonis ja Permis. Permi kivimites on leitud umbes 5000 liiki fusuliniide. Kuigi nad olid amööbilaadsed ainuraksed, ületasid mõned liigid pikkuses 10 cm. 10 Magevee- ja maismaaelustik Hilis-Paleosoikumi mageveelistes keskkondades jätkasid arenemist kiiruimelised
Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001- 0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2) süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest. Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv
külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. KRIIT Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Kriit koosneb kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest. Tuntud kriidipaljandiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul. Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist. KUKERSIIT Kaustobioliit (energia- ja keemiatööstuses laialdaselt kasutatavad kivimid). Põlevkiviks nimetatakse kidalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena kergesti süttivaid kivimeid. Esinevad tavaliselt teistes settekivimite mõne sentimeetri kuni mõni meetri paksuste vahekihtidena.
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html) Joonis 15. Olulised varase Keskaegkonna sündmused Rikkaliku elustikuga juura ajastu on maha jätnud ka rohkesti maavarasid, eeskätt kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi- ja kaalisoola (Kesk-Aasia) , kulda (Kalifornia, Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit Ajastu nimi pärineb talle tüüpilisest settest kriidist mis kujutab endas foraminifeeride ja mikroskoopiliste viburloomade kodade massilist ladestust (I. Arold, 1987). Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik
Eskmiselt 4-5km sügaval. Ookeanipõhja sügavus suureneb keskahelikust eemaldudes. z=c*ruutjuur(T) z on langus keskaheliku tipust. T on koore vanus. c = 0,35, kui aeg on alla 70Ma. Vanad vulkaanilised mäed moodustavad erosiooni tulemusel guyotte, mis kattuvad korallide ja lubikivimitega ja moodustavad riffe, korallatolle. Need on väga kaltsiidi ja kaltsiumirikkad. Kaltsiidmuda. Ookeanipõhjas on laialt levinud ränimuda, mis mikroskoobi all vaadelduna koosneb mikroorganismide kodadest(foraminifeeride kvartsist kojad). Lisaks sellele esineb tsementeerivat savikivimit. Üle 3,5km sügavusel on karbonaatide kompensatsiooni (lahustuvuse) piir. Suure rõhu all kaltsium-mineraalid lahustuvad kergesti, ja jääb alles vaid ränimuda. Ookeanipõhja geisrid(hüdrotermid) paiskavad ookeanipõhja sulfiidseid mineraale(Fe, Cu, Hg), mida koguneb ka väga suurtes kogustes. Kuum täpp vahevöös tekkinud kuuma magma pluum, mis maakoore liikumisel põhjustab joonelisi vulkaaniliste mägede ahelikke.
annaabi.ee 
