· Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. · Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid. · Giorgione 1478-1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike". · Mahe, sulnis meeleolu, Lüüriline. · "Kontsert vabas looduses". " Puhkus", "Uinuv veenus". · Soojad, mahedad, kaunid toonid. · Maalinud mitmeid portreesid
kaunistuste juures. subliimne jõuline, hirmuäratav (maastik). saduff (chadouf eg.) Egiptuses palju kasutatud lihtne kaevupööra sarnane veetõsteseadeldis. tapis vert (ld.) otsetõlkes 'roheline vaip', ent kasutatakse ka pika täisnurkse murupinnana Versailles' keskteljel, seal vihjab see suhteliselt lühikesele murutükile, mis on ääristatud tumeda taimeservaga, seda ala kasutatakse foonina skulptuuridele. telg; teljelisus kujuteldav sirgjoon (ld. axis), mille suhtes ruumi kompositsioon rühmitub üldiselt sümmeetriliselt; vastav põhimõte. tempel mittekristlike ja -islami usundite pühamu; algul usulisteks toiminguteks määratud maaala, hiljem kinnine jumalakoda. terrakota põletatud ja glasuuriga katmata võike savinõu või skulptuur. terrass aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast
materjalist (seega ka õpitavast), inimese eelnevast kogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja mõtlemise tasemest. · Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne ja interpreteeriv protsess Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse objektidena ja missuguseid nn üldise foonina, mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vähem oluliseks. Sellest jaotusest sõltub õpitava hilisem meeldejätmine ja interpreteerimine. · St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt õpetaja ja laps) võivad sama nähtust tajuda erinevalt A0C 12 0 14 Õpetajale · Jälgida, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Lapsed on kergesti mõjutatavad tajumise kontekstist
VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: 1. alusmaal 2. pruunid toonid 3. värvid 4. ühtlane laseeriv kuldne toon. Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. 20 GIORGIONE (1478-1510) Säilinud tööde arv on väike. Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud ,,Äikese" nime all tuntud maalis: täiesti uudne
koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: alusmaal pruunid toonid 26 värvid ühtlane laseeriv kuldne toon. ● Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. ● Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. ● GIORGIONE (1478-1510) ● Säilinud tööde arv on väike. ● Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. ● Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. ● Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud „Äikese“ nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda
1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Esmased kiiritushaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5-1,0 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h. Meditsiinilistel protseduuridel (näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) algosakeste standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid
Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h. Meditsiinilistel protseduuridel (näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus
Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv. Surmavaks biodoosiks loetakse 5 Sv. Doosi võimsus PD näitab ajaühiku jooksul saadavat doosi. PD = D/t. Loodusliku foonina saab inimene pidevalt kiirgust, mille biodoosi võimsus on ligikaudu 0,1 µSv/h. Meditsiinilistel protseduuridel (näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) Standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid
hädavajalikud. Veebisaidil tõmbab iga lisaelement kasutaja tähelepanu ning vähendab oluliste elementide suhtelist märgatavust. Värvide kasutamine. Kui taust ja tekst on sarnase värvitooniga, võib tulemuseks olla ebapiisav kontrast monokroomse (must-valgel) kuvari omanike ja nende kasutajate jaoks, kes kannatavad teatud liiki värvipimeduse all. Tekst ja graafika peavad olema arusaadavad ka mustvalgena vaadatuna. Vältida tuleks kujutise kasutamist foonina, see võib halvendada teksti loetavust. 2.4.6.3 Funktsionaalsed multimeediumelemendid Kasutajapoolne ohje . Kasutaja peaks alati saama kasutada kõiki failide funktsiooninuppe: käivitamine, paus/ uuesti alustamine, stopp, tagasikerimine, kiire edasikerimine ja heli tugevus. Animatsiooni kasutamine. Animatsioon on veebidisainis tähelepanu köitev element, ent vahel kaldutakse sellega liialdama. Animeeritud graafika võib olla liiga
annaabi.ee 
