USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Kuidas kasutatakse?
korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral
puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Teleskoope iseloomustavad omadused: · Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. · Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. · Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu
), on eelised silmnähtavad.(2) Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. 2. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. 3. Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral
), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. 2. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. 3. Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral
10. Mida nimetatakse aberratsiooniks? Kuidas saab asääfrilist aberrtasiooni kõrvaldada? ak f = a-k Aberatsioon on optilise süsteemi mittetäiuslikkusest tingitud kujutise moonutus e. läätse viga. 11. Mida nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks? Kuidas kõrvaldada kromaatilist aberratsiooni? Kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus lainepikkusest. Erinevate aberratsioonide minimiseerimiseks tuleb kasutada keerukaid, paljudest läätsedest koosnevaid süsteeme. Asfääriline optika ei ole ainus viis aberratsioonidest vabanemiseks. 12. Milleks kasutatakse prille? Nägemise korrigeerimiseks.
ja lihtne ainult idealiseeritud juhul (õhukesed läätsed, optilise peateljega paralleelsed kiired, väike suhteline ava jms). Reaalsete süsteemide korral pole meil enamik nendest täidetud. Seetõttu annab geomeetriline optika vaid lähtevõrrandid, mida tuleb "parandada" nn. optiliste vigade ehk aberratsioonide arvel. Iga kõrvalekallet ideaalsest süsteemist kajastab omaette aberratsioon: · kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus lainepikkusest; · sfääriline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus kiire kaugusest optilisest teljest (sfäärilise läätse või peegli korral); 99 Kromaatiline aberratsioon: kuna punaste kiirte jaoks on klaasi murdumisnäitaja väiksem, asub nende koondumispunkt (fookus) läätsest kaugemal kui sinistel kiirtel.
annaabi.ee 
