Isa eest nuhtleb üks ja teine ema eest. Välja siit maal tõukavad ta ning ta silm saab kustuma. Oidipus ei pea kaugelt otsima meest, kelle vastu ta lausus need needused. Peagi selgub tõde, et -Ta on oma lastele nii isa, kui vend ja enda ilmakandjale nii poeg, kui mees Milline sündmus leidis tegelikult aset kolme tee ristis ?Millest sai alguse kuulujutt röövlitest`? Vana kuningas Laios , oli läinud otsima abi jumaliku Apolloni pühapaigast Delfis , kui sattus õnnetul tunnil teele ja Fookise maanteel langes ta röövlijõugu ohvriks. Räägiti, et röövleid polnud üks vaid mitu. Hing võeti tundmatute mõrvarite poolt. Olles teener naasnud sealt, kus Laios hukkus ja olles näinud Oidipust ,ta Tereisiase ette laskus hoides kätt ta palvega ,et maale ta veisekarjuseks saadetaks, sinna kus on kauge linn. Millise sündmusega seoses hakkas hargnema tõde? Kes taipas esimesena juhtunut ja mis sellele järgnes? Teener röögib Oidipusele, et ei voola surnud vürsti verd Oidipuses
Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU Sparta Lakoonia maakond dooria Korintose Isthmose dooria Ateena Atika joonia Mileetos Väike-Aasia poolsaarel joonia Delfi Fookise maakond tähtsad usukeskustena Olümpia Elise maakond tähtsad usukeskustena TUME AJAJÄRK Seda seostatakse ~1 100 eKr. Kreeta lõunaossa sissetunginud dooria hõimuga: lossid purustati kiri unustati rahvaarv vähenes ü/k langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde Ajajärgu nimi tuleneb: 1) Perioodi peamiseks allikaks on Homerose eeposed
Makedoonia ülemvõimu kujunemine Põhja- ja Kesk-Kreekas 359 346 Makedoonia kuningas Philippos II (359 336) kindlustas oma valitsusaja esimestel aastatel võimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse põhjarannikul kulla- ja hõbeda- leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks
esile noor kõnemees Demosthenes, kes nägi ateenlaste välispoliitilises vaoshoituses loidust ja püüdis õhutada kaaslinlasi aktiivselt sekkuma, kus Ateena traditsioonilised välispoliitilised huvid seda nõudsid. Peamist ohtu Ateena võimsusele ja Hellase vabadusele nägi Demosthenes järjest tugevnevas Makedoonias. Otsese ajendi sekkumaks Kreeka asjadesse andis Philipposele 356. a. puhkenud Püha sõda Delphi oraakli pärast. Delphi paiknes Fookise maakonnas, kuid allus riikidevahelisele eestseisusele amphiktyoniale. Kui amphiktyonia liikmete seas tähtsat osa etendanud teebalased neile sõnakuulmatuid fookislasi trahvida tahtsid, võtsid viimased oraakli oma võimu alla ja kasutasid pühamu aardeid sõjaväe palkamiseks. See enesekaitseks ette võetud samm oli aga tõlgendatav pühaduseteotusena ja nii kuulutaski amphiktyonia, õigemini selle liikmete enamus teebalaste ja tessaallaste eestvõttel välja
Spartalased alustavad taas sõjategevust Teeba vastu, kuid saavad haledalt lüüa ja peavad ise asuma valmistuma teebalaste pealetungiks. Pärast Teeba võitu Sparta üle katkestab Ateena sõbraliku vahekorra Teebaga ja läheneb Spartale. Ateenlased üritavad jälle oma liitlastelt forost koguma hakata, paljud lahkuvad liidust. Puhkeb liidusisene sõda, Ateena saab lüüa ja II mereliit laguneb. Makedoonia hegemoonia kehtestamine Kreekas IV saj. keskel alustavad teebalased Fookise vastu "püha sõda". Kasutades seda olukorda vallutas Makedoonia kuningas Philippos II Egeuse mere põhjaranniku. Ateenas makedooniameelsed (nt Isokrates) ja makedooniavastased (Demosthenes, Lykurgos). 338. a. toimus Boiootias Chaironeia juures otsustav lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased alla jäid. Vallutanud suurema osa Kreekast ja kehtestanud oma hegemoonia, lõi Philippos ülekreekalise liidu. Philippose surma järel kuningaks tema poeg Aleksander. Ta