viiel plaadil kõlav muusika jäänud tänaseni Otsa loomingus kõige vähem tuntuks. [5; 2008, 03.02] Kõik palad kuuluvad eesti vokaalkunsti klassikasse. Kuuendale plaadile on valitud vaid väike osa Otsa estraadilauludest, kuna neid on siiani kõige enam plaadistatud. Eesti Raadio heliarhiivi on talletatud ligi 100 000 analoogmagnetlinti, millest suure osa moodustavad ERi salvestiste originaalid. Ka Georg Ots salvestas siin kogu oma repertuaari paremiku, mida on fonoteegis üle 1000 salvestise. Need kuus heliplaati on alguseks projektile, mille eesmärk on digitaliseerida kogu Georg Otsa looming. [5; 2008, 03.02] 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. RAIG, K. Saaremaa valss - Georg Otsa elu. Tallinn: Varrak, 2003. 2. TÕNSON, H. Georg Ots. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Ots/ 2008, 02.02. 4. http://www.er.ee/ercd/ercd033s.htm/ 2008, 03.02. 5. http://www.sirp
kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund, lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated. Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver)
Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus.
Paaz Valletto, sopran Õuedaam Damigella, sopran Kaks sõdurit Due soldati, tenorid Mercurius Mercurio, roomlastel esmajoones kaupmeeste jumal, =kr. Hermes, ka jumalate saadik; tenor Pallas Athena Pallade, kreeka tarkuse- ja kaitsejumalanna, kr. peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Amorite koor Orkestri koosseis René Jacobsi variandis (1990; CD fonoteegis): 2 klavessiini, orel, teorb, 2 kitarri, harf, tello, lirone (e. lira da gamba), 2 viiulit, 2 vioolat, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit Nikolaus Harnoncourti variant (lav. Jean-Pierre Ponnelle; Zürich, 1977) on Jacobsi omast erineva stseenijärgnevuse, häältejaotuse ja orkestrikoosseisuga. Tegevus toimub 62. a. p. Kr. Roomas keiser Nero valitsusajal. See on teadaolevalt esimene ajalooline ooper.
annaabi.ee 
