nõrgas astmes tugevnev AV, kui võrreldes nendega on tugevas astmes Astmevahelduseks ei loeta: 1. Kahetüvelised esmavältelised nimisõnad + sama tüvestruktuuriga verbid (tuli, tulema) 2. Number-tüüp 3. Kõik ne-sõnad ja s-sõnad 4. Sisseütleva käände geminatsioon 5. Ühesilbilised tüved 6. Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused 7. Mõned fonotaktilised põhjused (laps-last pole LV, on VV) 8. Ele-liitelised verbid (tegelema)
Keeles ei esine häälik /k/, kui pole häälikut /t/ (erandiks havai keel). Keeles pole häälikut /p/, kui pole häälikut /k/. Ei oleühtki kindlat vokaali v konsonanti, mis esineks kõigis UPSIDi keeltes. Niisiis ei ole segmentide tasandil võimalik välja tuua sajaprotsendilisi universaale, kuigi on mitmeid kvasiuniversaale või universaalseid tendentse. Fonotaktika Fonotaktika on foneemide ja foneemijärjendite kombineerimis- ehk seondumispiirangue süsteem. Fonotaktilised piirangud on aktuaalsed just konsonantühendite ja vokaaliühendite osas. Fonotaktika jälgimisel on võimalik lähtuda kolmest süntagmaatilisest üksusest silp, morfeem, sõna. Neist olulisim on sõna, st kindlad sõnavormid. Palju on uuritud ka silpide fonotaktikat. Fonotaktika uurimisel tuleks kindlasti eristada oma- jalaensõnu, kuna uued laensõnad kajastavad tihti hoopis lähtekeele fonotaktikat. Fonotaktilised reeglid puudutavad foneemide looulikke klasse.
vahelisi seoseid. flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited, aga need võivad tüvedega liituda niivõrd keeruliste muutumis- ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on üksteisest raske eraldada. foneem e. häälikusüsteemi üksus foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas
tehtud väga hoolikalt, et maailma keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja. Implikatiivsed sõltuvused (UPSIDi andmete põhjal), peaaegu eranditeta reeglid. UPSIDi põhjal ei ole sajaprotsendilisi universaale, ei ole leitud ühtegi kindlat vokaali või konsonanti mis esineks kõigis uuritud keeltes. 16. Fonotaktika. Fonotaktika - foneemide ja foneemijärjendite kombineerimis- ehk seondumispiirangute süsteem. Fonotaktilised piirangud on akutaalsed just konsonantühendite ja vokaaliühendite osas. Fonotaktilised reeglid puudutavad foneemide loomulikke klasse. Lähipiirangud - kehtivad kõrvuti asuvate segmentide puhul Kaugpiirangud - kehtivad üksteisest kaugemal asuvate segmentide osas. Süstemaatilised augud keele foneemide liitmise reas- fonotaktilisi piiranguid rikkuvad foneemijärjendid, nt mingis murdes Juhuslikud augud - järjendid, mis ei riku fonotaktilisi piiranguid, kuid mida tegelikus keeles
vaid see suunatakse külgedele, nii moodutub lateraal ehk külghäälik l, või siis hakitakse seda, nagu tremulandi ehk värihääliku r puhul. Veel rohkem vokaalisarnased on poolvokaalideks nimetatavad konsonandid (w, j, ka eesti keele v). 13. Mis on fonotaktika? Termin fonotaktika tähendab häälikute ühendamist. Üheski keeles ei saa foneeme suvaliselt üksteise otsa lükkida, vaid ühendamist reguleerib kõikjal hulk fonotaktilisi piiranguid. Fonotaktilised reeglid kehtivad alati mingi konkreetse keele puhul. Fonotaktilises analüüsis on põhiüksuseks segmentaalfoneem- kas konsonant või vokaal. Lisaks kõrvuti olevate häälikute kohta käivatele piirangutele võib keeliti olla ka suuremaid kõneüksusi puudutavaid reegleid. Näiteks soome keeles piirab vokaalide lähedust vokaalharmoonia, mille tõttu ei tohi samas sõnas üheaegselt olla eesvokaale y, ä, ö ja tagavokaale u, a ja o. Lisaks üksikhäälikute järjenditele võib
annaabi.ee 
