Sellepärast sai teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati vastasseinale kujutise saamiseks. Hiljem kasutati selleks kumerläätsa abi. Fotograafia algust tähistab Daguerre 1839. aasta leiutis, millega õnnestus kinnitada kujutis hõbetatud vastkplaadile. Esimese kõlbuliku kinematograafi (seade, mis võimaldas näidata liikuvaid pilte) leiutasid vennad lendurid Lumiere`d.1895 avasid nad Pariisis oma kino. Kasutatud kirjandus
Oma leiutist nimetas ta aga telefoniks. Järgmisel aastal pidas leidur ettekande Frankfurdi füüsikaseltsis, kuid professorid pidasid telefoni laste mänguasjaks. Praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas USA-sse emigreerunud sotlane Alexander Graham Bell. Tema esmaleiutatud telefoniga sai kõneleda 100 meetri kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas aga ameeriklane Thomas Alva Edison 1877. aastal. Ta nimetas seda fonograafiks. Lähtudes James Clerk Maxwelli elektromagnetlainete teooriast, leiutas saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz mooduse nende lainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende laisepikkuse. Heinzi uurimised viisid ta raadio konstrueerimiseni, kuid varase surma tõttu ei õnnestunud tal midagi realiseerida. Raadio leiutamise võtsid enda peale vene füüsik Aleksandr Popov ja itaallane Guglielmo Marconi. 1894
inimkõnet. Ta pidas vajalikuks ehitada kaks aparaati, üks millesse rääkida ja teine millest kuulata. 1861.a. see tal ka õnnestus, oma leiutist hakkas ta nimetama telefoniks. Esimese praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas sotlane Alexander Graham Bell (1847-1922) 1876.a. Sellega sai kõnelda kuni 100m kauguselt. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877.a. ameeriklane Thomas Alva Edison (1847- 1931), ta nimetas selle fonograafiks, mis oli omakorda grammofoni eelkäija. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz (1857-1894) leidis mooduse, kuidas edastada elektromagnetlaineid. Ta tegi kindlaks, et need levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende lainepikkuse. Tema varajase surma tõttu jäi aga raadio konstrueerimata. Tema tööd jätkasid vene füüsik Aleksandr Popov (1859-1906) ja itaallane Guglielmo Marconi (1874-1973), mõlemad valmistasid 1894.a. elektromagnetsignaalide vastuvõtja . 1896.a.
viiulimängu. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande oma leiutise kohta, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Praktiliselt kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell1876. aastal.Tema esialgse telefoniga sai rääkida 100 meetri kauguselt.Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, kes nimetas enda leiutist fonograafiks. See aparaat oni 1877. aastal leiutatud grammofoni eellane. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks et lained liiguvad valguskiirusel ning arvutas välja nende lainepikkuse. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid varadse surma tõttu jäi ta töö pooleli. Raadio leiutamsiel on omavahel võistelnud Aleksander Popov ja ja
annaabi.ee 
