http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et · Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja arhiveerimine, samuti ühtse tehnoloogilise keskkonna loomine erinevate andmebaaside haldamiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine Projekti eesmärgiks on eesti keelele sobivate kõnetuvastuse meetodite uurimine, arendamine
Riiklik programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja arhiveerimine, samuti ühtse tehnoloogilise keskkonna loomine erinevate andmebaaside haldamiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine Projekti eesmärgiks on eesti keelele sobivate kõnetuvastuse meetodite uurimine,
iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus iii. Lõpukordus iv. Anagramm v. Palindroom 8
deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään)
Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4
annaabi.ee 
