Sõnaraamatu kontseptsiooni suunas oluliselt Lembit Vaba. Info valikul said määravaks kaks kriteeriumi: 1) sõnaraamat peab arvestama sihtrühma (ja kavandatavat mahtu); 2) sõnaraamat peab olema võimalikult eesti keele keskne Samuti otsustati, et sõnaraamat tuleb tingimata varustada lisaga, kust kasutaja leiaks vajalikku üldinfot. Lisa peaks sisaldama lühiülevaadet etümoloogiateadusest, eesti sõnavara ajaloost, eesti keele ajaloolisest fonoloogiast, laensõnade foneetilisest kohanemisest jms. Sõnaraamatu kasutamist hõlbustaks ka indeks. Algul kavatseti sõnaraamat valmis saada 2008. aasta lõpuks, kuid peagi ilmnes, et tegelik töö maht on niivõrd ulatuslik, et ainult kolme koostajaga on selle ajaga võimalik valmis saada vaid esialgne käsikiri. Selle koostamisega jõuti lõpule 2009. aasta kevadel. Instituudi praeguses tööplaanis on kavas etümoloogiasõnaraamat trükki anda 2011. aastal. Sõnaartikli struktuur
Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele. Ta esitab kvalitatiivsetele väidetele toetuseks harva kvantitatiivseid kinnitusi. · Ariste ettekujutus foneetika ja fonoloogia vahekorrast: määratles fonoloogiat ühe osana foneetikast (Ariste 1946: 4-5).
PEDAGOOGIKAS OLULINE: VALIDA MATERJAL ÜHE KÕNETAKTI TÜÜBI KAUPA (nt lugemisel alustame: ONN, ENN, USS, OSS) 2. Foneetiline sõna/ süntagmade tasand pausid, mis tekivad ja mis on tajutavad- süntagma piirid (sõnade vahel pausid) selle abil öeldakse ka asju välja Foneetiline sõna: täistähenduslik sõna (ilma või koos abisõnaga: tool, tooli all) Süntagma: mõtteline lõik, mille ulatuses pausi ei ole; koosneb 2 või enamast kõrvuti olevast foneetilisest sõnast (7+-2 silpi) Oluline segment: ajus koostatakse hääldusliigutuste programm 3. Fraasitasand- liht- ja liitlausingid (lausund on hääldatud): iseloomulik lõpuintonatsioon ja fraasi piiril pikem paus kui süntagmade vahel 4. Ütlus- lausung, lausungirühm, iseloomustab mõtte terviklikkus NB Segmentide piirid muutuvad Kõne vs Keel · Individuaalne *Sotsiaalne · Psühhofüsioloogiline *Psüühiline
-ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son (tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson), - berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes: Holzmann, Bergmann). 4. Kui nimes puuduvad mingid erilised tunnused, mille alusel saaks teda liigitada, saab lähtuda ka nime foneetilisest kujust; nii on loetud eestikeelseks nimeks neid, mille häälikkuju on kooskõlas eesti omasõnade struktuuriga: Jesse (vrd kohanimed Üsse, Visse, Jõesse), Kelam (vrd valem, tulem jms). Eesti- ja võõrkeelse nime piiritlemine ei ole alati lihtne, kõige rohkem valmistavad probleeme hübriidkeelsed nimed, kus üks osa eesti-, teine võõrkeelne, nt Tõnisson, Võsuberg jms. 1930. aastatel valitsenud käsituses loeti niisugused nimed kahtluseta võõrapärasteks, praegu on nt eestipäraseks
annaabi.ee 
