Projekti eelarve Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega. Töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, meeskond) Transpordikulud Majutuskulud Seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jms) Soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus) Halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefonikulud, internetikulud) Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Projektitaotluses tuuakse välja, millist osa eelarves taotletakse antud programmist ning missugused ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Eelarve koostamisel tasub üle kontrollida, kas eelarve kindlustab projekti vajalike vahenditega: On rahastajale arusaadav (detailideni lahti kirjutatud – inimeste tööpäevade
samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Hetkel tegutsevate pensionifondide miinimummaksete määrad on määratud ainult Swedbank'il 30 eurot ja LHV's 6,4 eurot. Teistel täiendava kogumispensioni fondidel on miinimumsumma määramata. 7 Vabatahtlike pensionifondide statistika Esimene vabatahtlik pensionifond Swedbank (end Hansa) Pensionifond V1 loodi juba 1998. aastal. Seejärel tulid järgemööda turule ka SEB, LHV ja Sampo oma pensionifondidega. 2008. aastal lisandusid veel 5 uut fondi ning hetkel on III samba turul 6 fondivalitsejat 13 pensionifondiga
XSK00 4.06.2010 15,234 0,14 1,28 6,97 20,62 8,49 6,56 *võtsin aluseks riskivaba tootluse 3% Konservatiivsete fondide Sharpe'i suhtarvud on oluliselt kõrgemad, kui progressiivsete fondid puhul, mis näitab, e on konservatiivsete fondide juhtimisel iga võetud riskiühiku kohta saavutatud oluliselt kõrgemat tootlust, kui prog parem on Sharpe suhe LHV Kindlustuse konservatiivsetel fondidel ja kõige halvem SwedPanga konservatiivsel f põhjendamatult kõrge riski tõttu ka kaotatud tootluses. Sharpe suhtarvu loetakse väga heaks, kui see ületab 2, m pensionifondi kõigi teiste fondide puhul tegemist riskide oskuslikuma vähendamisega ja tootlus saavutatud pigem investeerimisotsustele. de hindamisel ning ndid. Algandmed on ootlus. Kui riski pole tast riski hinnangut . Võrrelge näitajaid Maht Risk Risk (p.a.) Sharpe*
LHV Pensionifond L 0% 1% 2% LHV Pensionifond 0% 1% 1,88% XL Swedbank 0% 1% 1,42% Pensionifond K3 SEB Progressiivne 0% 1% 1,4% Pf. Allikas: Pensionikeskus, fonditasude võrdlused 2011. (Autori koostatud) Eelnevatele fondidele sarnaselt puuduvad ka progressiivsetel fondidel väljalasketasud ja tagasivõtmistasud on kõigi nelja fondi puhul 1%. Valitsemistasu on kõrgeim LHV Pensionifond L puhul 2% ja madalaim SEB Progressiivsel Pensionifondil 1,4%. Valitsemistasude järgi on töö autorid arvamusel, et mõistlik oleks valida SEB Progressiivne Pensionifond. Tootlus on aga progressiivsete fondide loomisest alates olnud suurim LHV L ja LHV XL Pensionifondidel. Need, kes soovivad oma
Eelarve koosneb järgmistest osadest: töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, koolitajad jt. projektis osalejad); transpordikulud; majutuskulud; seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jne); soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus jm); halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefoni-, faksi- ja internetikulud jne). Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Näiteks ei saa mõnedes programmides taotleda toetust töötasudele, kuid eelarvesse arvestatakse need siiski ja kaetakse omavahendite arvelt. Samuti on programme, kust ei saa taotleda toetust soetustele, vaid ainult koolitusele. See tuleb projektitaotlemise eeltööna endale selgeks teha, et hiljem ei tabaks kirjutajat ebameeldiv üllatus. Projektitaotluses tuuakse ka välja, millist osa eelarves taotletakse antud
annaabi.ee 
