tööle panna nende tugevaid külgi rõhutades. Oluline on, et meeskond tahaks koos tööd teha. (2) Mary Follett kasutas kvalitatiivseid meetodeid nagu näiteks intervjuud, kuigi tema ajal kasutati peamiselt kvantitatiivseid meetodeid. Ta üritas konflikte lahendada läbi kõigi osapoolte koostöö. On spekuleeritud, et ta oli oma ajast ees. Ka tänapäeval peetakse tema ideid asjakohasteks. Tema töid kasutatakse ka tänapäeval paljudes valdkondades. Folletti töö organisatsioonilise kommunikatsiooni alal haaras inimesi ka väljaspool akadeemilist maailma. Tema panus kogukonnakeskuste liikumisele muutis rahvuslikku sotsiaalmaastikku. Tema ideed leivisid kõikides ühiskonnakihtides. Mary Follett väitis ka, et naised on poliitikast lahutamatud, mis tema ajal oli üsna haruldane. (3) Mary Parker Follett oli kogukonna/üldsuse/ühiskonna organiseerimise algataja. Ta
juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu „win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Folletti seisukohti. Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo - psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : grupiprotsessid; töötajate individuaalsed omadused; erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted George Elton Mayo`t seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega
pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid"; 40-50-ndad kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne värbamine, testimine ja õpetamine. USA-s 1940.a. - toimus massiline personaliosakondade loomine. Tõuke selleks andis 1935.a.
ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid"; 40-50-ndad kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne värbamine, testimine ja õpetamine. USA-s 1940.a. - toimus massiline personaliosakondade loomine. Tõuke selleks andis 1935.a. vastu
annaabi.ee 
