Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks. Tavaliselt puhkes katk sõja tagajärjel, kui sõjakahjustused olid suured. Danebrog "Taani kangas"- ehk Taani rahvuslipp. Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega. Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a
(Histrodramus, 2018) Pärast seda juhtumit langes Mõõgavendade ordu maine tohutult ning avalikult hakati rääkima Mõõgavendade ordu likvideerimisest. Avaldati arvamust, et see tuleks muuta laitmatu mainega Saksa ordu haruks. (Histrodramus, 2018) Isegi peale seda kui Mõõgavendade ordut oli tabanud rahvusvaheline hukkamõist, jätkas too aktiivselt tegutsemist Baltikumis. 1236. aasta sõjakäik Leetu kukkus ordul täielikult läbi. Ordumeister Folkvin olevat ka selle vastu olnud, sest suvisel ajal oli raske Leetu tungida ja pealegi oli kergemalt relvastatud leedulastel nende maal selge eelis. Mõõgavendade ordu enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste malev, kes Liivimaa vanema riimkroonika järgi mõõgavennad mutta surus. Pärast Saule lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima jääda ei suuda. (Histrodramus, 2018) 1237
See tingis aga selle, et vallutajatel oli aega oma jõude tugevdada ning neid uuteks rünnakuteks ette valmistada. 1209. aastal jõudis Saksamaalt tagasi piiskop Albert, kes oli omaga kaasa toonud hulgaliselt ristirüütleid. Vaenlase väed liikusid vürst Vjatsko poolt maha jäätud kindlusesse Koknesesse. Aasta suurimaks sõjaliseks suursündmuseks sai retk teise Väina- äärse, Polotskist sõltuva, vürstiriigi Jersika vastu. Uueks ordumeistriks oli Venno asemel saanud Folkvin, kuna eelmine oli tapetud. 1210. vaherahu eestlaste ja ristisõdijate vahel lõppes ning elu muutus vägagi sündmusterohkeks. Vastaspool alustas tegevust, eesotsas orduvend Berthold, kes oli enda kätte võtnud sõjategevuse jätkamise. Ta alustas teist sõjakaiku Ugandisse. Otepääni küll ei jõutud, kuid hävitati hulgaliselt külasid ning tapeti palju inimesi. Seejärel pöörduti tagasi. Liivlaste nõudmisel läkitas Albert preester Alebrandi Eestisse, et sõlmida uus rahuleping
Kokku oli kogutud suurim vägi terves ristisõjas, mis koosnes riialastest, orduvendadest, ristisõdijaist, liivlastest, latgalitest ning mandrieestlastest kõikidest maakondadest, väidetavalt koguni 20 000 meest, mis on ilmselt siiski liialdus. Väe eesotsas oli paavsti viitselegaat magister Johannes koos Modena Wilhelmi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Seega püüti sõjaretke näidata ennekõike paavsti ettevõtmisena, kuigi tegelikult juhtis väge siiski ilmselt ordumeister Folkvin. Mööda peegelsiledat merejääd jõuti üheksa päeva pärast Muhu linnuse alla ning asuti seda piirama. Algas suurima sakslaste kogutud väega Muhu piiramine, mis pärast ägedat tormijooksu ka lõpuks vallutati. Ehitati piiramistorn, mõlemad pooled pommitasid teineteist paterellidega. 3. veebruaril ehk kuus päeva pärast piiramise algust algas äge tormijooks mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks röövida ning põlema süüdata
annaabi.ee 
