rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni.
tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11. Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni.
rahva esindajaid. 1. Vene. 17 köidet, 10656 lehekülge. Põhiliseks eesmärgiks saada eesti rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Kaustades: Petrserimaa ainet. Vene kogus küllalt palju linnadest talletatud 2. Läti. 2 köidet, 1500 lk. 19. saj lõpupoole oli seoses talude ostmisega asunud Lõuna-Eestisse, peamiselt Valgamaale palju lätlasi. Peamiselt Karula materjal. 3. Saksa 1200 lk. P. Ariste „keelelisi ja folkloristlike märkmeid“ 1932-1933. Ka Eesti materjal, Tallinn Tartu. Huvi pakuvad vanad kaustikud, mis sisaldavad laule ja muud. 4. Rootsi. 1000 lk. P. Ariste tegi 1927 retrke Eesti-rootslaste juurde. Noarootsi, Risti kihelkond. 5. Juudi. 700 lk. Juudi rahvusest üliõpilased panid kirja. 6. Mustlased. 250 lk. P. Ariste – kogumiks mustlasmuinasjutte, mitmeid atikleid. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
· Vanad mängud (H. Tampere) teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni.
annaabi.ee 
