mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis. (1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas. Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud",
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2.Metoodika/eksperiment 2.1. Uuringu ülesehitus Käesolev uuring viidi läbi ühes osas: 2017 märtsis viidi läbi küsitlus Eesti mehe tantsulisuse
territooriumi. Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud:
pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Jamb Hoopis teise päritoluga oli jamb. Põllumajanduslikel viljakuspidustustel, mida iseloomustasid prassimine, sõimlemine ja ropendamine, kostsid pilkavad ja paljastavad laulud, mis olid sihitud üksikute isikute või tervete rühmade vastu. Neid laule nimetati jambideks, muuhulgas olid need ka ühiskondliku laituse folkloorseks väljundiks. Rahvaomase jambi jooned (satiiriline ja paljastav iseloom, isikuliselt teravadataud pilge) säilisid ka kirjanduslikus jambilises liigis, kuid ka kirjanduslik liik kandus välja folkloorseist raamidest, muutudes isiklike tunnete ja meeleolude väljendamise vahendiks. Ka jambis kasutatakse erilisi värsimõõte jambi ja trohheust. Jambilistest värssidest kasutati kõige enam trimeetrit, trohheilistest tetrameetrit. 26. Kes on alltoodud värsside autor