arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM'i allüksusena, et ,,majutada" J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Sellega kaasnes registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine,
Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”); Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi; Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale; Andmekandjad: käsikirjad, helisalvestused, fotod, filmid, videosalvestused 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Eesti Rahvaluule Arhiivis koguti eesmärgipäraselt kõigi Eesti Vabariigis enne II maailmasõda elanud vähegi arvukamate rahvusvähemuste folkloori. Kuigi
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud • Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”) • Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi • Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale 24. Nimeta (nt K. Salve artikli põhjal) viis olulisemat teiste rahvaste folkloorikogu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugustel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. 1) Soome-Ugri 2) Juudi 3) Läti 4) Liivi 5) Vene 6) Saksa 7) Eestirootslaste 25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):
Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud. Sai keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem ("Kogud korda!"). Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi . Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja
annaabi.ee 
