1904/1905 külastas Duncan esimest korda Venemaad - hiljem kordas ta oma visiite 1908. ja 1912. aastal - ja see vaimustas nii kunstiringkondi kui ka balletirahvast. Noor, uusi väljendusvahendeid otsiv vene koreograaf Mihhail Fokin sai Duncani esinemistest innustust balletireformiks, tolleaegne Peterburi Maria teatri priimabaleriin Matilda Krzesinska aplodeeris talle vaimustunult ja Anna Pavlova olevat temalt õppinud käteliigutusi, mida hiljem kasutas Fokini lavastatud soolos Luik. 1911. aastal esines Duncan kodumaal, kusjuures selleks ajaks olid tema tantsu varasemale voogavusele lisandunud uued elemendid: inetus ja raskustunnetus. Tõmblevat, mittekaunist liikumist oli ta kasutanud juba varemgi - selleks, et luua dramaatilist efekti Schuberti teoses Tütarlaps ja surm (Death and the Maiden). Hetkel, mil surm vallutab tütarlapse, tõmblevad tema jäsemed spastiliselt ja ta jäigastub. .
teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut. Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused. Balletitrupi juht oli M. Fokin. Mängiti ka ooperit "Vürst Igor" ja Fokin seadis sellele "Polovetside tantsud". Pariisis oli palju Fokini lavastatud lühiballette: "Armida Paviljon", "Sülfiid" ja "Kleopatra" (sama, mis "Egiptuse ööd"). Divertisment "Pidu" oli koostatud balletmeistrite M. Fokini, N. Goltoi, L. Ivanovi ja M. Petipa seadetest. Esinesid paljud kuulsused: A.Pavlova, V. Nizinek, S. Fjodorova, T. Karsavina, A. Bulgakov. Etendustel oli muusika kooskõlas koreograafiaga. Uudne oli lavakujunduse kooskõlastamine etenduste teiste komponentidega. Pariisi vene balletihooajad
kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi
aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi
Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. – Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Toim. Ilona Tragel. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 2. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 90–118. Lippus, Pärtel 2003. vä-küsimused ja vokaalide redutseerimine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool; http://www.murre.ut.ee/~partel/bakalaureusetoo.pdf. Vaadatud 21.11.2014. Rebane, Maike-Liis 2014. Ühe idiolekti analüüs: Ženja Fokini keelekasutus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. Valdmets, Annika, Külli Habicht 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles; http://jeful.ut.ee/public/files/Valdmets,%20Habicht%20205-222.pdf. Vaadatud 18.11.2014. Valdmets, Annika 2011. Kahe eesti kirjakeele modaalpartikli arengust viimase sadakonna aasta jooksul. – Keel ja Kirjandus; http://keeljakirjandus.eki.ee/764- 776.pdf. Vaadatud 18.11.2014. Vikipeedia 2014
annaabi.ee 
