Vähemalt 1 ha pindalaga on Otepääl 64 järve. Otepää kõrgustiku suuremad ja tuntumad järved on 7 tüüpilisteks moreenmaastiku eutroofseteks järvedeks, millest esinduslikum on Pühajärv. Niisugusteks peetakse kõrgete kallastega suhteliselt madalaid ebakorrapärase kuju ja käärulise kaldajoonega poolsaarteja saarterohkeid järvi. Nende põhjareljeef on lainjas või isegi auklik. Sinna kuuluvad nii glatsiaalsete kui ka fluvioglatsiaalsete kuhjevormide alale jäänud lohkudesse moodustunud järved. Suhteliselt palju on väiksemate järvede hulgas oma ökosüsteemi arengu lõppu jõudnud ning kinnikasvavaid segatoitelisi , mille heaks näiteks on Alevijärv Otepää linna kirdeserval. Visuaalse maastikupildi kujundajana on järvedel suur roll, kuid enamik Otepää valla väikestest järvedest on metsajärved ja neist osa omakorda ümbritsetud sooribaga või õõtsikuga. All on toodud pilt Pühajärvest. (Foto: Arne Ader)
76. *mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla. 77. *limnoglatsiaalne põhjaveekiht - jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. 78. *fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht - jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10a), alumistes kihtides jääaegne. 79
fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.mereliivadega seotud pvkiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasut. üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.limnoglatsiaalne pvkiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. fluvioglatsiaalsete setete pvkiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60 meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 a), alumistes kihtides jääaegne. glatsiaalsete setetega seotud pvkiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid
Soosetete põhjaveekiht-seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. Mereliivadega seotud põhjaveekiht-oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Limnoglatsiaalne põhjaveekiht-jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid veepidemeks. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.ka Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht-jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagusi, paksus. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht-moreenist savi rändrahnudeni, savid on veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides õhuke. Surveline ja heade omadustega. 48. Mis on stratotüüp?
annaabi.ee 
