Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades
Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18
...........................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)............................................................................................. 6 Karukold (Lycopodium clavatum)...........................................................................................6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) ......................................... 7 Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) .....................................................................................7 Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) ..............7 Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) ................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae)
Männikutes ja kaasikutes on II rindes või järelkasvuna sageli kuuske. Boniteet III-IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas. Puhmarinne: mustikas (D), pohl, sinikas, sookail, kanarbik. Rohurinne: keratarn (KD), sinihelmikas, metsosi, soo-osi, konnaosi, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, tupp-villpea. KONNAOSI Equisetum fluviatile; fluviatilis jõe-, jõesse puutuv. Osjalised. Kasvukoht: soodes, järvedes, jõgedes, tiikides, kraavides, turbaaukudes jm. Moodustab sageli suuri kogumikke. Konnaosi on mitmeaastane, sageli ilma männasoksteta, vees kasvav eostaim. Risoom on tumepruun, kevadvõsu ja suvi- võsu ilmuvad samal ajal ja on ühesuguse ehitusega, üks kannab vaid tömpi eos- pead, teine mitte. Varred kuni 150 cm kõrged ja kuni 8 mm läbimõõdus, ümarad,
küündib 100 aastaselt kuni 200 tm ha-l. Pärast kuivendamist saab edukalt kasvatada Mä ja Ku puistusid (boniteet tõuseb tavaliselt I klassi võrra). Alusmets hõre või puudub, esinevad pajuliigid, h. paakspuu jt. Alustaimestik liigivaene. Puhmasrindes esineb sageli h. mustikas, h. pohl, sinikas, sookail ja kanarbik. Rohttaimedest on esindatud h. sinihelmikas ja keratarn, sageli kasvavad osjad (mets-, soo- ja konnaosi (Equisetum fluviatile)), mitmed tarnad (harilik-, niitjas (Carex lasiocarpa) ja tähttarn (Carex echinata), samuti mitmed sõnajalaliigid (ohtene-ja laiuv sõnajalg). Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad, turbasamblad ja karusamblad. Raiestikel süvenevad soostumisprotsessid. Suureneb sammalde ja kõrreliste ohtrus, milline takistab LU. Kultiveerida Ku, 3000 tk ha-le, istutada Mä, 5000 tk ha-le või külvata Mä kuni 6000 külvikohta ha-le.
annaabi.ee 
