eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e. fluorestsentsil (viimane nimetus tuleneb asjaolust, et nende ainete hulgas on rohkesti fluoriühendeid). Eriti hämaras valguses silma torkav helendumine on põhjustatud nende värvainete omadusel teisendada kogu temale langev kiirgus kindlasse spektrivahemikku. Seejuures kehtib (kvantmehaanika) seadus, et neeldunud valguse lainepikkus peab olema väiksem kiirguva omast. Jälgige teile armsaid pluusikesi-mütsikesi - hõõglambi kollases (suure lainepikkusega)
mingist kindlast lainepikkusest. Filtri materjal varieerub. Läbilaskvus ainult 10%. Näiteks: värviline klaas. Interferentsfiltrid - dielektriku (CaF2) sobiva laiusega plaat, mille pinnad on kaetud hõbeda kihiga. Laseb läbi kiirgust üheainsa lainepikkuse ümber, kitsas ribas. Ülejäänud läbilaskeriba osad blokeeritakse absorptsioonfiltritega. Kihi paksus on ½ lainepikkust. Väga spetsiifiline, kasutatakse palju fluorestsentsil. 9. Monokromaatori tööpõhimõte (difraktsioonivõre, prisma) Monokromaatori eesmärk – intensiivse valge valgusallika kiirgusest piisavalt konkreetse lainepikkusega komponendi eraldamine ehk kiirguse monokromatiseerimine. KA -> sisendpilu -> kollimaatorlääts (teeb kiirguse paralleelseks) -> dispergeeriv element (prisma/võre)(jaotab lainepikkuste järgi) -> fokuseerimislääts (koondab paralleelse kiirguse
Sekveneerimine: -eelised: Tuvastab kõik muutused -puudused: Kallis Heterodupleks analüüs: -eelised: Lihtne ja odav -puudused: Puudulik tundlikus,Väikesed fragmendid dHPLC: -eelised: Kiire ja kvantitatiivne -puudused: Kallis, ei selgu asukoht SSCP: -eelised: Lihtne ja odav -puudused: Väikesed fragmendid DGGE: -eelised: Kõrge tundlikus -puudused: Kallid praimerid 17.TaqMan ja Molecular Beacon töötamisprintsiip Homogeensed hübridisatsioonitestid kasutades reaalaja PCR-d ja fluorestsentsil põhinevat detektsiooni: -Tuntumad TaqMan ja Molecular Beacon proovid.Erinevad quencherid (TAMRA ja DABCYL) -Põhinevad energia ülekandel, kus fluorestsents detekteeritakse tänu muutusele füüsikalises distantsis fluorokroomi ja vaigistaja (quencher) vahel pärast proovide hübridisatsiooni. FRET (fluoresence resonance energy transfere) tehnika -Iga SNP vajab spetsiaalpraimereid -Kõige efektiivsemad väheste SNP-de ja suure hulga proovide puhul Introduction to TaqMan® probes
RT PCR mõõdab eksponentsiaalsest faasist – ehk RT-PCR on täpsem → saab kasutada kvantiteerimiseks. * Kiirus – PCR on aeglasem – määratakse produkti agaroosgeelil. RT PCR kvantiteerib DNA- d reaktsiooni käigus – RT-PCR on kiirem. * Tundlikkus - PCRi produkte määratakse EtBr-ga värvunud produktide suuruse alusel. RT PCR määrab produkti kogust fluorestsentsi intensiivsuse alusel. Geeli lahutusvõime (10x erinevust saab tuvastada) on tunduvalt madalam kui fluorestsentsil (2x erinevust). * Tulemuste esitamine – RT PCR-il numbritega, PCR-il ei ole. * Produkti suurus - RT PCR-ga on amplifitseeritud DNA lõigu suurus on väiksem. 5. 10. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism. Organism, mille genoomi on inimese poolt muudetud. Looduses teda ei esine loomulikult. 11. Millal leiab aset geneetiline muundamine? Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Leiab aset
Valgusmikroskoopiat kasutatakse: · bakterite identifitseerimiseks, põhinedes nende morfoloogial ja värvusreakt- sioonil; · otseseks bakterite loendamiseks (eeldab tavaliselt >105 rakku/ml olemasolu). 2. Värvimise meetodid. Lihtsad meetodid (nt grammeetod) ei võimalda eristada surnud rakke elusatest. Seda probleemi on võimalik osaliselt vältida, kasutades otsest epifluorestsents-filtertehnikat (DEFT Direct Epifluorescent Filter Technique). Meetod baseerub sobilikul fluorestsentsil surnud ja elusbakterite erineval värvumisel. DEFT-tehnika võimaldab spetsiifilist bakteritest patogeenide antikehade (mis reageerivad bakteriraku pinnaantigeenidega) fluorestsentsmärgis- tamist. 3.5. KESKKONNATINGIMUSTE MÕJU MIKROOBIDE KASVULE Mikroobide kasv sõltub nii füüsikalistest (temperatuur, kiirgus, pH, gaasiline keskkond, veetustumine, osmootne rõhk) kui ka keemilistest faktoritest (toitumis-
annaabi.ee 
