Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
saamiseks minnakse poodi, ainult need kes tahavad, need kasvatavad, kuid mitte kõike. Palju toitu läheb ka ära viskamisele, sest inimesed tihtipeale võtavad nii palju toitu taldrikule, et ei jõua ära süüa. 2. 2050. aastaks olen mina juba peaaegu 60. aastane ning loodetavasti olen saavutanud elus oma eesmärgid. Usun,et sel ajal on mul mees, lapsed ja lapselapsed, kes käivad mul nädalavahetustel ja vaheaegadel külas. Mul on ilus kodu Tallinna ääres ja püsiv töö floristika erialal. Pensionile kahjuks niipea jääda ei saa, kuna pidevalt tõstetakse pensionile jäämise vanust. Olen vahepeal selgeks õppinud keeled ja viilulimängu. Väga palju on muutunud tänapäevaga. Uued telefonid, mis on väiksemad ja mugavamad, interneti saamiseks pole vaja enam ruuterit ega netipulka, vaid kõik on arvuti sisse ehitatud ja autod ning muu transport on ökoloogilisemad. Haridust on raskem kätte saada, kuna eksami hindamissüsteemi on muudetud ning piir on tõmmatud kõrgele
) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks. Metallehistöö jaguneb omakorda veel 8-ks alaliigiks. · Sepistamine-on kuumutatud metalli, tavaliselt raua ja selle sulamite töötlemine mis koosneb 7-st põhivõttest. · Keraamika- on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika jaguneb veel omakorda 2-ks alaliigiks. · Puitehistöö- · Floristika-mis tegeleb lillede ja muu taimmaterjali (lehtede, marjade, viljade, rohttaimede, pähklite jms) ühildamisega kompositsioonideks (lillekimpudeks, traatkujunditeks jms) Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst jaguneb 3-ks alaliigiks ning paljudeks kunsti vooludeks. Alaliikideks on: maalikunst, graafika ja skulptuur. · Maalikunst- on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikemaks
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e
vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on
Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest (Parmasto 1996) ◦ Taksonoomia ◦ Nomenklatuur ◦ Süstemaatika ◦ Floristika, faunistika, fungistika Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses) Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond
annaabi.ee 
