Kahjuks on aga mesilaselaadsete tolmeldajate hulk kogu maailmas langemas. Putuktolmlemise vähenemine ohustab mitte ainult kultuurtaimede kvaliteeti vaid ka looduslike liikide ellujäämist ja saagikust. Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades. *India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. *Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse,
looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna ansambli esituse Usher´i ,,Caught Up", solistideks Eva Vaino ja Tuuli Rand. Lugu oli küll emotsionaalselt ja muusikaalselt esitatud, kuid soovida jättis minu jaoks solistide vokaalne tase ja mõningased probleemid intonatsiooniga. Kolmandaks esitasid Ahti Arumetsa(basskitarr), Mathei Florea(klaver) ja Janno Tomingas(trummid) R. Edelma ,,Teema". See esitus minule kuigivõrd meelde ei jäänud. Võib-olla see lihtsalt ei eristunud minu jaoks piisavalt millegi silmapaistvaga. Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head dünaamilised kontrastid ja kindlasti ka ilus särav, kuid mahe toon
surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed
4 omadussõnast VERUS, VERA, VERUM I, II 5 part. prees. sõnast consto CONSTANS, CONSTANTIS III 6 nimisõnast LEO, LEONIS III 7 omadussõnast BEATUS, BEATA, BEATUM I, II 8 omadussõnast FLOREUS, FLOREA, FLOREUM I, II 9 omadussõnast CHRISTIANUS, CHRISTIANA, CHRISTIANUM I, II 10 nimisõnast GLORIA, GLORIAE I 11 nimisõnast MARGARITA, MARGARITAE I 12 omadussõnast CLEMENS, CLEMENTIS III
(Pterygota) alamklassi, kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi, astlaliste (Aculeata) 8 alamseltsi, mesilaslaste (Apidae) sugukonda ja mesilase perekonda. (Übi, 2000) Mesilaste tähtsamad perekonnad: · Pärismesilane (Apis), siia alla kuuluvad näiteks meemesilane (Apis mellifica), India hiigelmesilane (Apis dorsata Fabr.), India kääbusmesilane (Apis florea Fabr.), India keskmine mesilane (Apis cerana). · Kimalane (Bombus) · Lehemesilane (Megachile) · Maamesilane (Andrena) on levinud üle maailma. Teda leidub nii põhja- kui ka lõunakliimas, seetõttu on ta oma suurust, värvi ja hingeomadusi mitmeti muutnud. Põhjamaa kliimas elavad mesilased on suuremad kui kui lõunamaa kliima omad. Nende tagakeha lülid ehk rõngad on laiemad ning meepõis suurem, tänu millele saavad nad suuremaid
· Obelisk (lk 408) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. · Peeker (lk 409) anum , millest joodi. · Mesilane (lk 398) - Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Kaheteistkümnes raamat: VESIKELL MÕÕDAB AEGA Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse. Teel Süüria poole rööviti ta paljaks, seoti vankri taha ning ta pidi terve tee Süüriasse seal taga jooksma. Ehnaton läks üks hommik jalutama,
Janek Saarepuu foto kus Apis tähendab “mesilast” ja mellifera “seda, kes kannab mett”. Kraini mesilased kuuluvad Meemesilased olid algselt levinud üle kogu Aafrika, Euroopa kuni hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks
annaabi.ee 
