Kuid siiski veenev osatäitmine lõi romantilise atmosfääri. Kahjuks ei meeldinud mulle aga Urmas Põldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt üle laulis. Temast märksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumõistjast isalikuks andestajaks. Minu arvates oli tegemist väga professionaalse osatäitmisega. Sümpaatselt olid lauldud kõrvalrollid, eriti jäi meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lava dekoratsioonidest jäi meelde hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Mulle meeldis ka väga Flora punane ballikleit. Kokkuvõttes jäin ma etendusega rahule. Kogu ooper oligi selline nagu ma ette kujutasin-uhked riided, dekoratsioonid ning üle paisutatud emotsioonid.
van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia arhitektid (Bernini), kuid nende kavad ei meeldinud kuningale, liiga maaliline ja rahutu. Töö teostasid Prantsuse arhitektid, kes eelistasid anda hoonele klassisitsliku lahenduse- paaris sambad, kolmnurkse viilu kujutised.
tagab ühtsuse ja terviklikuse omapärane valgusekäsitlus (koondub alati teose sõlmpunkti e kompositsiooni keskmesse, valguse ja varju piirid on mahedad); ühtlasi oli kuulus ka graafikuna (üldistus, olulise esile tõstmine valgusega) Maalide põhitemaatikad + teosed: ● portreemaalid (nt Autoportree 34 aasta vanusena; Saskia van Uylenburghi portree; Vana mees punases; Dr. Tulpi anatoomia loeng (grupiportree); Autoportree Saskiaga; Saskia Florana; Öine Vahtkond (grupiportree); Autoportree) ● ajaloolised maalid (Öine vahtkond) ● olustikumaalid (nt Kadunud poja tagasitulek) ● religioonitemaatika (nt Püha perekond (grupiportree)) ● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18
atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit. Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv. Minu arvates oleksid nitlejad vinud oma emotsioone palju tugevamalt vljendada. Prantsuse lbuelu aspektid ei tulnud ehk nii hsti esile, kui mulle oleks meeldinud. Naistelt oleksin oodanud ehk pisut paljastavamaid kostme.
Mis sai nüüd Akvitaaniast? 10. Kellega Aliénor õige pea pärast esimese abielu tühistamist abiellus ja kelleks sai tema uus mees 1154. aastal? 11. Kas Aliénori teine abielu oli õnnestunum kui esimene? Põhjenda! 12. Millise poliitilise kaose Lääne-Euroopas tõi kaasa Aliénori teine abielu? Milleni see kaos hiljem viis? 13. Kas Aliénor oli hea ema? Millist oma lastest ta enim armastas? LUCREZIA BORGIA [bordza] EHTNE FEMME FATALE1 Bartolomeo Veneto. Lucrezia Borgia Florana. Kunstimuuseum, Nîmes Holliday Grainger (Lucrezia Borgia) filmis ,,Perekond Borgia" (2011) Lucrezia isa oli Rooma paavst Aleksander VI. Kui Lucrezia 1480. a ilmavalgust nägi, polnud ta isa veel paavst, vaid kardinal. Mehe õige nimi oli Rodrigo Borja [borha] ja ta oli rahvuselt hispaanlane. Rooma sattus ta oma ema venna, paavst Calixtus III kutsel. Siin hakkas ta oma nime itaaliapäraselt kirjutama ja hääldama: Borgia [bordza]. Selles perekonnas valitses deviis 2 Eesmärk
annaabi.ee 
