pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja sademeid vähem. Keskmine temperatuur Oslos jaanuaris on 4° C, juulis 20° C, Bergenis vastavalt 1,5° C ja 15° C ning Tromsos 4° ja 13° C. Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, tormilise vooluga, vee ja energiarohked, neil on palju kärestikke, koski ja jugasid; pikim jõgi on Glomma (589km). Kõrgeim juga on Sognefjordi laskuv Vetti (275m), kauneimaid jugasid on Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid suuri järvi on väga vähe; suurim järv on Mjosa. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra
kaugusel. Ajavööndilt on Norra Eestist ühe tunni võrra maas. Pinnamood Norra on väga mägise pinnamoega, mis muudab maa karmiks, kuid samas väga kauniks. Norra pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks veel fjordid, tihedad joad ja liustikud. Ümber ranniku on väga palju saari. Suuremad neist on Lofoodid ja Vesterälen. Maastik on põhiliselt liustike kujundatud ja seetõttu on ka palju järvi (üle 200 000), kuid enamjaolt on need väikesed, ning jõgesid, mis mäestikest fjordidesse laskuvad ja on kiirevoolulised, lühikesed ja täis kärestikke. Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad
Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 6 Pilt 6. Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5
fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275 meetrit, kuid kauneimaid on aga Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid enamik neist on küllaltki väikesed, suurim järv on Mjosa. Norra territooriumist hõlmavad suure osa paljad kaljud ja tundra. Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets
Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel. Kõrgeim piirkond on lõunaosas paiknev Jotunheomeni kiltmaa, kus paikneb ka riigi kõrgeim tipp Glittertind 2465m. Seal leidub ka liustikke. Norra on maakerkeala, vanal merepõhjal paiknevad Norra viljakaimad põllud. Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus, mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune. Mäestikest fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kuid vee- ja energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid. Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit, molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning
annaabi.ee 
