Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Dostojevski, sündinud 11. november 1882, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis ei asunud just parimas Moskva osas. Kuigi Fjodoril polnud lubatud haigla juures viibida, meeldis poisile siiski seal ringi jalutada ning patsientide lugusid kuulata. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli
kritiseeris tsaarivõimu. Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi. Puskin käsitlebki rahvast, lihtsameelne ja neid saab petta, teiselt poolt siiras. Ilmub välja Vale- Dmitri. Borissil on poeg Fjodor. Hülgab klassitsismi põhimõtted. Vahelduvad värss ja proosa, naljakas ja kole. Peterburis ülestõus, veresaun. Puskin saab tagasi Peterburgi ja tal pole enam tsensorit. Hakkab uurima Venemaa ajalugu, eriti Peeter I aega. Armub 16-aastasesse Nataljasse
raamatust ning Stefan Zweigi ,,Kolm meistrit" raamatust. Raamatute ,,Kuritöö ja karistus" ja ,,Vennad Karamazovid" analüüsi puhul toetusin peamiselt B.Sichtermanni ja J.Scholli raamatule ,,Romaanid" sammuti ,,Väike maailmakirjanike leksinonile". 1. Fjodor Dostovjevski elu ja isiksus Dostojevski (Lisa 1) elukäik on huvitav ja samas kurb. Ta oli pärit vaesest arstiperekonnast. Kuigi peres oli seitse last ja kehvad majanduslikud tingimused, kujunes Fjodoril sügav huvi kirjanduse vastu tänu perekonnas valitsevale vaimsusele. Õppinud küll sõjaväeinseneriks, pühendus ta kirjandusele. Kõige paremini tundis noor kirjanik väikeametnike, üliõpilaste, käsitööliste ja töötute maailma. Oma teostes pöörab ta suurt tähelepanu sotsiaalsete olude kirjeldusele. Elemente Dostojevski elust leiame kõikjalt tema teoseist, pole keegi nii palju paigutanud endast ja oma elust oma luuletöisse kui just tema.(A.Meiessaar 1935:8).
Tegu oli heasüdamliku, armastusväärse, nõrga tervisega inimeseks. Ta valitsemisaega Vm jaoks edukas. 1585.a sõda Rootsiga, võideti tagasi Ingerimaa ja osa Karjalast. 1589.a seati sisse Moskva patriarhaat, Vene õigeusukirik seati ka juriidiliselt autonoomseks (Vene kirikupea sellest ajast Moskvas). I Moskva patriarh Iiob. Tsaari asemel valitses ta naise vend, Boriss Godunov (1552-1605). Suguvõsa ammu Moskva aristokraatiasse kasvanud (tatari päritolu). Fjodoril kaua polnud lapsi, õukond kaalus naise väljavahetamist. Irina Godunova sünnitas tütre, kes suri väikelapsena. Uude valgusesse poolvend Dmitri (sünd 1582), kirikliku õiguse järgi ebaseaduslik. Dmitri elas ise Ublitsi tsaaripalees, Volga ääres väike linn. Tal oli udell seal, nominaalne (oli ise väikelaps). Tegelikult 32
Isa olevat sünge, range, kuid ema täiesti vastupidi hell ja elurõõmus. Noor Dostojevski veetis noorena palju aega haigla lähistel ning sealne miljöö jättis tema hilisemasse loomingusse jälje. Noort poissi võlusid ka piiblilood. Esialgu sai haridust kodus, isa õpetas selgeks ladina keele. Fjodor kolis koos vennaga pansionisse, kus tal tekkis lugemiskirg. Ta elas sissepoole ning seda süvendas asjaolu, et 16-aastaselt suri tema ema. Isa saatis pojad Peterburi sõjaväekooli, kuigi Fjodoril olid muud huvid. Kui poiss oli 18-aastane, suri ka isa. See kutsus Dostojevskis esile närvivapustuse ja pärast kasvab selles välja langetõbi. Noormees lõpetab aga kooli ning jääb Peterburi, kus töötab ametnikuna, aga tegeleb ka kirjandusega. Tõlgib ning elab tagasihoidlikku elu. Mehel on aga paheline kirg: ta on sõltuvuses hasartmängudest. Peagi hakkab mees pühenduma täielikult kirjandusele. Ilmub ,,Vaesed inimesed" (1845), mis räägib Peterburi väikeametniku armetust elust