- rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga geneetilist infot vähe. Nanobakterid - tavalise valgusmikroskoobiga ei näe - geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga Arhed - ainult arhed on võimalised looduses bioloogiliselt metaani moodustama - metaan CH4
Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool
eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi
pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Seega on suurim tuntud bakter. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm, seega peaaegu 1 mm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt
spirillid, Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 m-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 m. o Suurimad Thiomargarita namibiensis. Ühe raku diameeter on 100-750 m. Ta moodustab rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii. Ühe raku pikkus on üle 600 m ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Suurem kui kingloom. o Väiksimad bakterid on mükoplasmad. Arvatakse, et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir. Viimasel ajal on ilmunud artikleid nanobakteritest, kelle suurus on 0,05-0,2 m. Thiomargarita väävlipärl. suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta
eripind on lamedal plaatjal bakteril. Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks. Eripinna arvutamisel mitte arvestada nitraadivakuooli ruumala. Thiomargarita- saab energiat H2S-i oksüdeerimisest Thioploca- ,,väävlipats". Niidid paiknevad sajakaupa ühes tupes, niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Epulopiscium fishelsonii- suur bakter, algselt peeti algloomaks. Pikkus kuni 600 µm. Suurem kui kingloom. Kalade soolestiku sümbiont. Thiospirillum- Christian Ehrenberg, 19. saj alguses. Fotosünteesib. Jämedad viburid 8 Mükoplasmad- väikseimad bakterid. Diameeter 0.1-0.15 µm. Mükoplasma pole valgusmikroskoobis nähtav. Rakku mahub mõnisada tuhat valgumolekuli. Mycoplasma pneumoniae- Levib piisknakkusena, põhjustavad 1/5 kõigist kopsupõletikest. Raskesti ravitav
annaabi.ee 
