Samas on õhuniiskuse tase väga madal. SÜGIS: Sügisel värvub Norra maastik kuldseks. Temperatuur langeb septembris aeglaselt, mistõttu sobib ilm esimesel sügiskuul marjade ja seente korjamiseks. Tavaliselt muutub suur osa Norrast talviti lumevaibaga kaetud paradiisiks. TALV: Talvel võib merepinna suhtes madalal sisemaal nii Norra lõuna- kui põhjaosas olla väga madal keskmine temperatuur. Temperatuur võib langeda alla 40 miinuskraadi Finnmarki, Tromsi, Kesk-Norra ja Ida-Norra sisemaal, kuigi seda ei juhtu igal talvel. KEVAD: Maist juuni keskpaigani on Norra loodus kõige kaunim puud ja lilled ärkavad ellu, mäed on kaetud lumega ja sulavesi paisutab mäekülgi mööda alla voolavaid koski. Õitsvate viljapuude aiad Hardangerfjordi ääres näivad maikuus maapealse paradiisina. Söök ja jook Norras Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris mitmeid
Suurbritannias ehitati Norra sõjavägi taas igakülgselt üles. Muist üksusi osales merelistes operatsioonides Atlandil, Mandri-Euroopa vallutamisele järgnenud lahingutes ning Ühendkuningriikide ja mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil. Osa neist jõududest osales ka aktsioonides Saksa vaenuvägede vastu pärast seda, kui Nõukogude väed olid rünnanud väikest piirkonda kaugel Finnmarki kirdeosas Põhja-Norras ja vabastanud selle. Okupeeritud Norras kasvas aastast aastasse tsiviilvastupanu. Koondati salajasi sõjaväeüksusi, mida sakslased suureks ohuks pidasid. Norra jäi okupeerituks kuni Saksamaa alistumiseni 1945. aastal. Alistumise hetkel viibis Norras ligi 400 000 Saksa sõjaväelast. Saksa okupandid ekspluateerisid Norra majandust. Natside terrorireziimi kuritegude hulka kuuluvad hukkamised ja
kujunesid ainulaadselt mitmepalgeliseks. Seda on võimalik näha nii muuseumides kui galeriides, ent ka maastikupildis. Lisaks muusikale, kirjandusele ja kunstile väljendub Norra kultuur traditsioonilistes rahvariietes bunads'ites, mida kantakse auga erilistel sündmustel pulmas, ristimisel ja loomulikult Norra rahvuspühal 17. mail. Saamid on Norra pärisasukad. Praegusajal on nad rahvusvähemusrühm. Neil on oma parlament ja nad elavad peamiselt Finnmarki maakonnas Põhja-Norras. Saami rahvas elatub traditsiooniliselt põhjapõdrakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist. Nad on uhked oma pärandi üle ning valmistavad kauneid käsitöö- ja kunstiesemeid.
piirkonnas. Koola poolsaare idarannikul asuv Sosnovka küla on kõige idapoolsem koht, kus elab üksikuid saami keele kõnelejaid. Soomes nimetatakse saami alaks nelja kõige põhjapoolsemat valda, milleks on Sodankylä, Inari, Enontekiö ja Utsjoki vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt. Administratiivselt peetakse Norras saami aladeks Finnmarki, Tromsö ja Nordlandi maakonda ning osi Nord- Tröndelagi ja Hedmarki maakonnast. Rootsis elab umbes pool saami elanikkonnast Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonnas (need maakonnad on ka administratiivselt saami alad). Vene Föderatsioonis on enamik Koola poolsaare saamidest koondatud Lovozero rajooni. Vaid Soomes Utsjoe ja Norras Kautokeino, Karasjoki, Tana ja Nesseby vallas moodustavad saamid elanikkonnast enamuse. ARVUKUS
annaabi.ee 
