eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); raha ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha ja vahetuskursipoliitika, makse ja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); makromajandus ja finantsstatistika; koolitus. Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu. KOKKUVÕTE • Rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eestis teostab rahapoliitikat Eesti Keskpank. • Prioriteet on tagada hinnastabiilsus, hoidmaks ära inflatsiooni ja deflatsiooni. • Euroopa rahapoliitikat teostab Euroopa Keskpank ja kõikide teiste
RVF pakub statistilist abi peamiselt järgmistes valdkondades: - eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu- ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); - raha- ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makseja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); - makromajandus- ja finantsstatistika; - koolitus. Eesti osalemine RFV tegevuses Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestipoolne otsus liikmestaatusest on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) - "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks." RVF-i kõrgemas otsustusorganis aktsionäride
peamiselt järgmistes valdkondades: - eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu- ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine); - raha- ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve, panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makse- ja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine); - makromajandus- ja finantsstatistika; - koolitus [6]. 10 6. EESTI OSALEMINE RVF TEGEVUSES Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestipoolne otsus liikmestaatusest on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) - "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde
keskpankade vahel sarnaneb sellega, mis kehtib rahapoliitika vallas. EKP nõukogu kinnitab selleks tööks vajalikud standardiseeritud statistikanõuded ja statistika edastustähtajad, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikide keskpankadega. Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad. (Eesti Pank ...2011) Euroalaga liitudes kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika. (Samas:8) Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel
annaabi.ee 
