puhast tulu. Reeglina toob maksude tõus kaasa aktsiaturu languse ning vastupidi maksusoodustused 3 elavdavad turgu. Siin on selline psüholoogiline koht- isikute käitumist võib mõjutada ka see kuidas on korraldatud dividendide maksustamine, rohkem tuntakse huvi aktsiatesse paigutamisse , kui dividendi tulult ei pea maksma tulumaksu dividendi saajad. Maksustamisele ei kuulu deposiitide intressid- ei loeta finantsinvesteeringuna. Tänu sellele et on maksustavad finantsinvesteeringute tulud on võimalik avada pangas investeerimis konto vms. Analoogne arvelduskontole, erinevus et sinna laekuvad investeeringutest saadavad tulud ja sellelt kontolt saab teha investeeringuid ehk osta uusi väärtpabereid. ( annab võimaluse oma maksukohustust edasi kantida). Maksame kontole sisse nt 100 eurot ja eelmine aasta nt laekus sinna investeerimistulu 50 eurot, samuti laekus 100 eurot mingit investeerimistulu
3) juhul kui teatud tütarettevõtetes on emaettevõtte osalus väiksem kui 100%, eraldatakse vähemusaktsionärile kuuluv osa selliste tütarettevõtete netovarast ja aruandeperioodi kasumist (kahjumist); 4) elimineeritakse täielikult kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid; 5) juhul kui tütarettevõtete bilanssides on kajastatud finantsinvesteeringuna emaettevõtte aktsiaid, klassifitseeritakse need konsolideeritud bilansis ümber oma aktsiateks (RTJ 11 § 72). Konsolideeritud aruannete koostamisel on oluline jälgida, et kõikide konsolideeritavate tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud järgides samu arvestuspõhimõtteid. Juhul kui see ei ole nii, siis tuleb enne konsolideerimise läbiviimist teha tütarettevõtte aruannetes vajalikud korrektuurid, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega (RTJ 11 § 73).
saab emiteerida võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus). 85. Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja erinevus Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvid sõltuvad nende kinnisvara omamise eesmärgist. On omanikke, kes suhtuvad kinnisvarasse kui kodusse, millel on neile emotsionaalne tähendus ja selle rahaline väärtus või hind on teisejärguline. Sellisel juhul on tavaliselt omanikuks ja kasutajaks üks isik. Teiseks on inimesi, kelle kinnisvara omamise huvi väljendub finantsinvesteeringuna. Sellisel juhul on omanik ja kasutaja tavaliselt erinevad isikud. Omaniku huviks on tulu teenimine kinnisvara rentimiselt/üürimiselt ning kinnisvara majanduslik säilimine. Kui tekib soodne võimalus kinnisvara müüa, siis seda ka tehakse ning saadud tulu investeeritakse uude objekti. Kasutaja seevastu huvitub kinnisvara funktsionaalsusest tema jaoks ega ole huvitatud selle majanduslikust säilimisest. Kasutaja jaoks on oluline, et konkreetne
võlakirju. (aktiivne investeering, omavalitsuste osalus). 11.Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja eri nevus Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvid sõltuvad nende kinnisvara omamise eesmärgist. On omanikke, kes suhtuvad kinnisvarasse kui kodusse, millel on neile emotsionaalne tähendus ja selle rahaline väärtus või hind on teisejärguline. Sellisel juhul on tavaliselt omanikuks ja kasutajaks üks isik. Teiseks on inimesi, kelle kinnisvara omamise huvi väljendub finantsinvesteeringuna. Sellisel juhul on omanik ja kasutaja tavaliselt erinevad isikud. Omaniku ja kasutaja huvides on, et kinnisvara säilitaks nende jaoks oma eesmärgi ning need eesmärgid võivad olla nii sarnased, kui ka erinevad. Omaniku huviks on tulu teenimine kinnisvara rentimiselt/üürimiselt ning kinnisvara majanduslik säilimine. Kui tekib soodne võimalus kinnisvara müüa, siis seda ka tehakse ning saadud tulu investeeritakse uude objekti. Kasutaja seevastu huvitub kinnisvara funktsionaalsusest