finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid: prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi ja käibevahenditesse määratakse firma finantseerimisvajadused plaaniperioodiks. (1) Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi. Koondplaan koosneb üldjuhul põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsseisundist. (2) KOONDEELARVE EESMÄRGID · Ettevõtte allüksuste tegevuse koordineerimine
turusituatsioonis tuues välja kõik ettevõtte edukust tõendavad materjalid (püsiklientide arv, ekspordituru olemasolu jne.). Oluline on, et äriplaani koostaja näitab eelpool nimetatud turu- ja majandustendentside taustal, kuidas tema ettevõte edestaks edukalt oma konkurente. 1.4. Juhtimine Siin määratletakse juhtkond ja juhtkonna suutelisus ettevõtet professionaalselt juhtida kogemuse, hariduse ja oskuste baasil. Samuti tuleks kirja panna ettevõtte omandistruktuur. 1.5. Finantseerimisvajadused See osa esitab ettevõtte poolt välja pakutud finantseerimise plaani, milles tuleks välja tuua projekti eesmärk ning maksumus, finantseerimise struktuur ja investeeringute plaan. 1.6. Taktikalised ja strateegilised eesmärgid See paragrahv selgitab ettevõtte lühi- ja pikaajalisi eesmärke eeldades, et käesolev finantseerimisplaan leiab toetust. Taktikalised eesmärgid püstitatakse tavaliselt üheks aastaks ning need käsitlevad üldjuhul alljärgnevaid punkte:
hinnakujunduse ja kasumitootlusega, mis võimaldab katta kõik ettevõtlusega seotud kulutused ning investeeringud toodete-teenuste arenduseks ja turupositsiooni säilitamiseks ja/või suurendamiseks ning omanikele dividendideks. Seetõttu ei saa ka kindlalt kõigis majandussektorites kehtestada ühtseid kasumitootluse normatiive, sest erinevate toodeteteenuste arendamiseks, tootmiseks ja turustamiseks on ka erinevad finantseerimisvajadused ja omanike dividendiootused. Sisemised finantseerimisallikad seevastu on otseselt seotud majandussubjekti jätkusuutlikkuse komponentidega, milleks on eelkõige a) allikad tegevustulemusest ehk kasum ja reservid, b) allikad vara müügist ja c) amortisatsioon e. põhivara kulum. Lähemalt vajaks selgitamist kaks sisemise finantseerimisallika komponenti ehk reserv ja amortisatsioon. Reserve on võimalik majandussubjektil moodustada
- kapitali struktuur - kulutuste kontroll - juhtimise kvaliteet - audiitori hinnang 41 4) tagatis (collateral) - ettevõtte aktivate väärtus ja vanus - pandid jms piiravad tingimused varale - kindlustus - renditud vara osatähtsus - väljastatud garantiid - panga kui kreeditori suhtiline positsioon - võimalikud tulevased finantseerimisvajadused. 5) turu tingimused (conditions) - kliendi positsioon turul - suhted konkurentidega - kliendi ja tegevusharu tundlikkus äriliste ja tehnoloogiliste muutuste suhtes - tööturu seis - inflatsiooni mõju kliendi finantsseisundile - tegevusharu pikaajaline perspektiiv - keskkonnakaitse ja poliitiline olukord. 6) kontroll laenude üle (control)
annaabi.ee 
