– püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0)
DTL intervallhinnang DTL=% EPS muutus/% müügi muutus. Kui DTL on suurem kui 1, siis see viitab püsivate tegevuskulude kui ka püsivate finantskulude olemasoluline. DTL punkthinnang DTL= Q*(P-VC)/Q*(P-VC)-FC-[PD/(1-t)] 20) Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs - ? Kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma- ja võõrkapitali. Valikute hulgast tuleb valida selline finantseerimisskeem, mis annab kõrgeima EPSi taseme. Tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: ainult omakapital, mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Kui tegelik EBIT on ükskõiksuspunkti EBITist suurem, siis võib valida soovitud finantseerimisskeemi.
tõstab reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39. EBIT-EPS analüüs (võimendusanalüüs) Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: · Ainult omakapital · Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0)
12 13 8.9. EBIT-EPS-analüüs Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma- ja võõrkapitali. Valikute hulgast tuleb valida selline finantseerimisskeem, mis annab kõrgeima EPSi taseme. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavaliselt järgmised: 1) ainult omakapital; 2) mingi osa omakapitali ja mingi osa võõrkapitali. Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS-võrrand järgmine:
annaabi.ee 
