teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
1.Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toime pandud teoks. 2.Osutub et tegu pole lõpule viidud vaid katse 3.Et tegu on toime pandud tegevusetuse vormis 4.Et tegu pole täideviimisega vaid osavõtuga Süüteo koosseis Süüteo koosseisu käsitleb 2 pt 1 jagu. § 12 annab süüteo koosseisu tunnused,aga ka mõiste. Süüteo koosseis on KarS-i eriosas või muus seaduses sisaldav karistatava teo tunnuste kogu e. kirjeldus. Kuna KarS lähtub finalistlikust süüteo mõistest siis selle kohaselt süüteo koosseis on teo karistatavuse tuvastamisel I tase. Kuid juba enne süüteo koosseisu tunnuste tuvastamist võib ilmneda et puudub tegu karistusõiguslikus mõttes.Praktiliselt on teo olemasolu esimene küsimus mis võib tekkida süüteo koosseisu juurde asudes.Tegu karistusõiguslikus mõttes on inimese tahtest kantud käitumine mis avaldub välismaailmas. Seda tuvastatakse 0 tasandil. Teoks ei loeta: 1.Mõtteid,arvamusi,hoiakuid,tundeid
maksupettus) pettused. 31 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 44. 32 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk. 6-9.
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõepoolest täidetud. Nt ettevaatamatusest surma põhjustamise koosseisu (§ 117) puhul tähendab see seda, et isik on oma teoga tõepoolest põhjustanud teise inimese surma. Kui puudub kas või üks objektiivse koosseisu asjaoludest, on karistamine välistatud. 6.3. Subjektiivne koosseis §12 lg 3 lülitab ettevaatamatuse, mis liigitab kergemeelsuseks ja hoolduseks süüteo subjektiivsesse koosseisu, kirjeldades nii teos peituvat ebaõigust. Finalistlikust teomõistest lähtuvalt mõjutab teo ebaõiguse määra siiski üksnes kergemeelsus, sest hooletuse korral ei ole isikul mingit faktilist psüühilist suhet objektiivsete koossseisutunnustele vastavatele asjaoludesse. Et ka hooletus on siiski lülitatud süüteo subjektiivsesse koosseisu on seotud ilmselt eelkõige toimija individuaalsete võimete arvestamisega tema tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise üle otsustamisel. 6.3.1. Kergemeelsus
annaabi.ee 
