olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike
15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee voolukiirus (v) ei ole midagi muud, kui veetulba kõrgus (h) jagatult filtri paksusele (l) ja korrutatud filtratsioonimooduliga (k). 17. Millist suhet nimetatakse hüdrauliliseks gradiendiks? Suhet h / l nimetatakse surve- ehk hüdrauliliseks gradiendiks. 18. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit? 19. Mida loetakse depressioooni lehtriks? Depressioonilehter on lehtrikujuline veetaseme alanemine veevõtu tagajärjel. tema suurim tihedus on + 4° juures 1. Millised on puhta vee omadused? puudub lõhn ja maitse, vesi on läbipaistev ja suure kihis veidi sinaka varjundiga. 2. Kuidas muutub vee keemistemperatuur mägedes
pinnase lasumissügavusest. Sügavamates ja survelistes veekihtides levib survetaseme langus kaugemale. Survelises põhjaveekihis rõhumuutuse tulemusel vabanev veekogus sõltub vee ja vettandvate kivimite elastsusest. 25.Darcy seadus- Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Ehk Filtratsiooni põhiseadus, selle kohaselt on ajaühikus läbi pinnase filtreeruv veehulk Q võrdeline pinnase veeläbilaskvust iseloomustava filtratsioonimooduliga K, filtreeruva voolu ristlõike pindalaga A ja veetaseme või survetaseme langusega H ning pöördvõrdeline filtratsiooniteekonna pikkusega L. Q=KA*H/L. 26.Filtratsioonimoodul- pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus, mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja ühendatusest. (Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul on sadu või tuhandeid kordi suurem kui väga väikestest osakestest koosneva savi oma). 27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest,
VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat vett 1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub · Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb · Allikate äravool · Taimede veetarve · Auramine maapinnalt · Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutavad · Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis)
Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Pinnase niiskusesisaldus w% arvutatakse w=(Ww/Ws )*100% Ww niiske pinnase mass, kg Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk. Pinnase veeläbilaskvust iseloomustatakse filtratsioonimooduliga, mis sõltub eelkõige pinnaseosakeste suurusest ning hulgast, aga ka vedeliku viskoossusest. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub:
annaabi.ee 
