Õnn on inimese enda kätes. Õnn on üks olulisemaid konseptseoone elus, mis tähendab inimese moraalse rahuolu. Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks.
Valgustusfilosoofide arvates oli vaja kristlusest välja rookida kõik ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud pooldasid sedagi, mida nimetatakse deismiks. See on käsitusviis, mille järgi Jumal lõi küll kunagi ammu maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Niimoodi taandati Jumal kõrgeimaks olevuseks, kes ilmutab end inimestel ainult looduse ja selle seaduste kaudu. INIMÕIGUSED Prantsuse filoosofid ei rahuldunud vaid teoreetiliste vaatepunktide esitamisega inimese kohast ühiskonnas, nad võitlesid selle eest, mida nad nimetasid kodaniku loomulikeks õigusteks. See tähendas eelkõige võitlemist tsensuuri vastu ehk trükivabaduse eest. Igal ükisikul pidi olema võimalus vabalt mõelda ja avaldada oma arvamust religiooni, moraali ja poliitika küsimustes. Samuti võideldi neegerorjuse vastu ja seaduserikkujate inimlikuma kohtlemise eest
printsiipidega. Lomuõigust saab nimetada lihtkeeles inimõigusteks. Igal inimesel on neid õgusi teada, nad on sätestatud ka Põhiseaduses. Nende õigustega inimene sünnib ning keegi ei saa neid temalt ära võtta. Õiguste rikkumisel saab rikkuja ka karistuse. Läbi aegade loomuõiguse printsiibid ja loomuõiguse mõiste arendasid koos ühiskonnaga. Sellele mõjusid ka suured sündmused (nt. Suur Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsion, sõjad) ning valgastusajastu filoosofid arendasid seda mõistet. 3 Loomuõiguse mõiste Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) Loomuõiguse mõiste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraõiguse kujunemisega ja seda tähistatakse ladina keelse terminiga ius naturale. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile
6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused) 2) Argumenteeriv-põhjendav 3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline 4) Terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine 5) Dialektiline ülesehitus: väide-vastuväideparandatud väide 7. Kuidas jaotab Santayana kirjutusi ilu kohta? Ilu kohta kõik võib jagada kahte rühma: esimese on kirjutised, milles filoosofid on esteetilisi tõsiasju tõlgendanud metafüüsiliste printsiipide valguses, tehes isiklikust maitseteooriast oma süsteemide täienduse või ripatsi; teises rühmas aga need, kus kunstnikud või kriitikud on söandanud astuda filosoofilisele pinnale ning ametialse oskuse põhitõdesid või tundliku vaatleja kommentaare mingil moel üldistanud. 8. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? 1) teaduslik lähenemine 2) kunstiajaloost lähenemine
Sellel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Inimesed on seal lapseeast saadik kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. (asja point on selles, et inimesed (meie) istuvad seal maa aal koopas, ja ei saa aru mis selle väljaspool toimub (phms kuidas maailm eksisteerib, kes on Jumal ja muud sellist..) ja meie ei saagi seda teada saada, sest me pole filoosofid) Pidusöök: 36) Erose kui filosoofi lühiiseloomustus ja mille poolest erineb filosoof jumalatest ja nõmedatest (inimestest) Eros (armastus kauni vastu) kui filosoof on midagi sureliku ja surematu vahepealset, ehk Võimas deemon, sest eks deemon ole ju midagi jumala ja inimese vahepealset. Filosoof ihaldab tark olla ning sellega on ta erinev Jumalatest ja nõmedatest, kuna esimesed on juba targad (kuigi ise nad ennast sellistena ei arva) ja neil pole vaja
annaabi.ee 
