Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia,
• Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Blu-ray vs HD DVD Koostaja: Allar Vallaots Juhendaja: Vambola Leping Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Formaatide sõda..................................................................................................................... 3 Kahe tehnoloogia võrdlus........................................................................................................ 4 Tabel 1: Blu-ray ja HD DVD võrdlus.........................
kaamera ees. Piltnikud soovitavad teda üksteisele, kuni Norma satub reklaamiagentuuri, kus avastatakse, kui kütkestav on noore modelli kehakeel. Norma Jean esitleb spordirõivastust, aga varsti temast loobutakse, sest mannekeeni seksapiili tõttu ei pööra enam keegi tähelepanu spordirõivastusele. Teda hakatakse kasutama hoopis supeltrikoode reklaamimisel. Kui Jim tuleb 1945. aasta jõuludeks koju, eksisteerib abielu veel ainult paberil. Ja et filmistuudiod ei sõlmi meelsasti lepinguid abielus näitlejataridega, laseb paar end 1946. aastal lahutada. Järgmine etapp on leping filmistuudioga Fox. Seal saab ta ka nime, mida jääbki kandma: Marilyn Monroe. Alguses antakse talle vaid pisiosi ja ta on tihti tööta. Kuid Marilyn Monroe oli hakanud vihkama stuudiot ja kõike seda, mis sealt tulenes. Olles karjääri tipul, ütles Monroe üles lepingu Foxiga ja läheb New Yorki. Siin alustab ta
Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust; Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust. Videofilmid Piirdaatumid 1908 käesoleva ajani.... Kokku 400 kassetti/DVD, millele salvestatud ca 800 nimetust (pealkirja) originaaltoodangut seisuga 01.01.2008. Oma toodangut on asunud hoiustama 20. sajandi lõpul hulgaliselt asutatud filmistuudiod nagu Freyjafilm, Maurum, Eesti Joonisfilm, Vesilind OÜ jt. Suuremad videofilme sisaldavad arhiivid: Eesti Video (30 kassetti aastatest 1988-1992); TV-3 (18 kassetti aastatest 1992-1999); Faama Film (12 kassetti aastatest 1993-1999); Läänemaa Telestuudio OÜ (8); Eesti Filmiarhiiv (omavõtted 113 säilikut aastatest 1990-2001). 8 Fotokogu
ainult tehnoloogia ja protsessi arengule, vaid ka keiretsu tarneahelale. Muutes suhteid oma varustajatega, paranevad ka tulemused ja suudetakse leida paremaid võimalusi tehnoloogia uuendamiseks, samal ajal kulusid märgatavalt vähendades. (Aoki et.al.) Iga keiretsu võib olla kuni 30 ettevõtet, mis on laiali väga erinevates ja mitmetes tööstusharudes. Toidukäitlejad, pabertööstused, autotootjad, kaameratootjad, filmistuudiod, kaevandusettevõtted, kinnisvara, farmaatsiatooted, õlletehased, piiritusetehased, raudteed, laevaliinid, jaekauplused, tuumaelektrijaamad, rõivaste valmistajad ja nii edasi ja edasi. Kõik taolised ettevõtted on omavahel kergelt seotud, kuid toovad üksteiselt lõputult kasu. Keiretsu on tööstusharude vaheline võrgustik, mille ühe- ja kahesuunalised kokkulepped pakuvad üksteisele äritehinguid ja jagavad rasketel aegadel kõik koos ajutisi raskeid hetki, mis vastasel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
