jaotatakse lainepikkuse diapasooni järgi nähtava ja lähis-infrapuna kiirguse ehk VIR detektoriteks ja soojusliku infrapuna ehk TIR detektoriteks. Viimase kahe füüsikalised printsiibid osaliselt kattuvad. Fotograafilist meetodit kasutatakse peamiselt seireks lennukilt, sest fotomaterjali ilmutamiseks on vaja tuua see laborisse. Tüüpiline aerofotoaparaat kasutab filmi laiusega 230 mm ja ruumilise lahutusega u. 50 punkti millimeetril, filmirullis on tavaliselt kuni 1000 kaadrit. Tavaline nn. Pankromaatiline film on tundlik valgusele lainepikkusega alla 720 nm. Alumise piiri seab lääts, mis tavalise klaasi korral laseb läbi valgust alates 350 nm ja kvartsklaasi korra alates 300 nm. Lähis-infrapuna kiirguse jaoks saab filmi ülemise tundlikkuspiiri tõsta 900 nanomeetrini. Kasutatakse mustvalgeid filme, värvifilme ja valevärvides filme infrapunakiirguse jaoks. Fotokordisti on väga tundlik kiiretoimeline mõõteriist
erinevaid pilte. Kõik need pildid oleksid ülesvõetud eri ajas. Kõik need eri pildid kuvatakse tehniliselt ühte fooni ( ekraani ) üksteise järel üks pilt umbes 1/24 sekundis. Nii saadaksegi film ehk liikuv pilt. Just see ,,ruumala", mis koosneb nendest rida piltidest ( filmirull ), ongi ajalises mõttes kogu film ühekorraga olemas. Minevik ja tulevik on nagu ,,kõrvuti", ,,koos". Selles see teooria seisnebki. Kogu film ( Universum ) on ruumis filmirullis - ( hyperruumis ) ajalises mõttes ühekorraga olemas. Nii nagu on film, nõnda on ka Universum ise. Ülal toodud teooriat tõestab ajas rändamine ise. Ajas minevikku või tulevikku on võimalik liikuda nii nagu liikumine toimuks kõrvaltänavasse või nagu filmi kerimine kas siis edasi või tagasi. Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi
erinevaid pilte. Kõik need pildid oleksid ülesvõetud eri ajas. Kõik need eri pildid kuvatakse tehniliselt ühte fooni ( ekraani ) üksteise järel üks pilt umbes 1/24 sekundis. Nii saadaksegi film ehk liikuv pilt. Just see ,,ruumala", mis koosneb nendest rida piltidest ( filmirull ), ongi ajalises mõttes kogu film ühekorraga olemas. Minevik ja tulevik on nagu ,,kõrvuti", ,,koos". Selles see teooria seisnebki. Kogu film ( Universum ) on ruumis filmirullis - ( hyperruumis ) ajalises mõttes ühekorraga olemas. Nii nagu on film, nõnda on ka Universum ise. Ülal toodud teooriat tõestab ajas rändamine ise. Ajas minevikku või tulevikku on võimalik liikuda nii nagu liikumine toimuks kõrvaltänavasse või nagu filmi kerimine kas siis edasi või tagasi. Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi
erinevaid pilte. Kõik need pildid oleksid ülesvõetud eri ajas. Kõik need eri pildid kuvatakse tehniliselt ühte fooni ( ekraani ) üksteise järel – üks pilt umbes 1/24 sekundis. Nii saadaksegi film ehk liikuv pilt. Just see „ruumala“, mis koosneb nendest rida piltidest ( filmirull ), ongi ajalises mõttes kogu film ühekorraga olemas. Minevik ja tulevik on nagu „kõrvuti“, „koos“. Selles see teooria seisnebki. Kogu film ( Universum ) on ruumis – filmirullis - ( hyperruumis ) ajalises mõttes ühekorraga olemas. Nii nagu on film, nõnda on ka Universum ise. Ülal toodud teooriat tõestab ajas rändamine ise. Ajas minevikku või tulevikku on võimalik liikuda nii nagu liikumine toimuks kõrvaltänavasse või nagu filmi kerimine kas siis edasi või tagasi. Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi
annaabi.ee 
