filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz". · Kuna filmikunst oli väga hea mõjutamisviis, pöörati sellele tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal ja Mussolini Itaalias. · Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma inimesi, et nad elavad parimas riigis, mida juhib parim riigijuht. Charles Chaplin · Charles Spencer Chaplin ehk Charlie Chaplin.
Samuti on Dorian Gray rolli mängima valitud Ben Barnes ideaalne kehastus Oscar Wilde loodud tegelasest. Peale hea näitlejate valiku ilmestab filmi ka suurepärane muusika ning ekraanile on toodud hea visuaal kunagisest Londonist. Huvitav faktor linateose juures oli Dorian Gray portree kujutlemine. Portreed näitas filmi jooksul korduvalt ning lisaks järk-järgult mädanemisele, tegi portree ka kõhedust tekitavaid helisid, kuigi jah, algul paistis see pigem koomiline, kuid mõistan filmiloojate püüdlust anda edasi portree koledust. Filmitegijate eesmärk oli arvatavasti luua intensiivsem sisu tõlgendus raamatust, mis neil ka õnnestust. Eriefektid, muusika ning näitlejad moodustavad suurepärase koosluse ekraniseerimaks Oscar Wilde'i mitmetasandilist menukit. Niisiis soovitan kindlasti esmalt lugeda raamatut ning selle illustreerimiseks vaadata ka filmi
on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi tarbimine plahvatuslikult kasvama. Dekadentlike filmiloojate "ülim" eesmärk on publiku lollitamine. Kas me selle üle olemegi nii uhked? Kas me selle poole olemegi "100 aastat" püüdnud? Emotsioonide väljendamine illusioonide kaudu... individuaalse kunstniku vabalt valitud tüssamisvõtete abil? Etteaimatavus (dramaturgia) on muutunud kuldvasikaks, mille ümber me tantsime. Kui tegelaste siseelu pannakse õigustama filmi süzheed, on see liig keeruline ja mitte "kõrgkunst".
Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias
Uurimistöö käigus leidis kinnitust see, et erinevate väljaannete artiklid on sõnavara keerukuselt erinevad. Loomulikult loeb siin ka artikli autori stiil, aga ikkagi on loogiline, et Nädalas on kõige lihtsam ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino kõige keerulisem tekst. Uurimistöö teiseks etapiks oli mahukas sõnadeotsing Enn Vetemaa romaanist ,,Hõbedaketrajad". Teos räägib ühe seiklusfilmi võtetest. Selles teoses on ka mõnusat huumorit ja see käsitleb meie filmiloojate elu. Eesti näitlejate, filmirezissööride ja filmistuudio prototüübid on romaanis selgesti äratuntavad. Ka autor on ise sageli filmimisel osalenud. Siin teoses on koomilisi ja traagilisi lugusid, mis leiavad aset, enne kui üks film valmis saab ja vaatajateni jõuab. Enn Vetemaa teosest ,,Hõbedaketrajad" (156 lehekülge) kirjutasin välja 296 korduvat 31 kinematograafiaalast sõna
annaabi.ee 
