draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse varju, tekitades nii salapärasustunde. Episood- vahelugu, vahesündmus. Eskiis- suurema kunstiteose (maali, skulptuuri) kavand; esialgne visand. F. Film- kinopilt. Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja. Filmistsenaarium- iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma. G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile iseloomulikud jooned või teeb sootuks keerulise karaktergrimmi. H. Helioperaator- filmi heli looja. K.
ajakirjanduses. Futuristide kärarikas enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifestide autor oli itaalia poeet Marineti. Futuristide vaated, põhimõtted: Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad Kunst peab loobuma aktimaalist Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia Liikumist maalil anti edasi joonisfilmi filmikaadrite joonistamisega. Võeti üle kubistlik kogemus- värvikirev mosaiik. Skulptuuris olid väljavenitatud vormid Arhitektuuris jäädi kavanditele Liikumise lõhkus Esimene Maailmasõda ! Kk Juugend/Fovism 1. Kus sündis Juugend ja missugust protesti ning püüet väljendas? 2. Kes oli Juugendstiili alusepanijaks? 3. Juugendlik iseloomustus ruumide sise- ja väliskujunduses 4. Iseloomusta Juugendlikku ornamentikat, kes oli loojaks? 5
muusika. (PILT JOONISFILMIST) "Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki-Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid. 1940. a peitis Aleksander Teppor filmi koopia okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti Karskusseltsi arhiivi ja see avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. a. 2001. a toimus filmi restaureerimine Eesti Filmi Sihtasutuse poolt. 30. novembril 2001. a avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat filmile ja filmi tootjaile. (Tänapäeva Eesti kultuur) Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga,
maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. · Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust · Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval
lähedal asuvad objektid. · kattumine lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Kolme viimast sügavustunnust tajume samaväärselt ka ühe silmaga, ruumitajuks pole ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti
· lineaarne perspektiiv kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. · kattumine lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Kolme viimast sügavustunnust tajume samaväärselt ka ühe silmaga, ruumitajuks pole ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda
annaabi.ee 
