1. F. J. Haydn Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, esitaja tundmatu. 2. W. A. Mozart Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, esitaja The Chamber Orchestra of Europe, dirigent Nicolaus Harnoncourt. 3. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal , esitaja 10 000 jaapani muusikut, dirigent Yutaka Sado. 4. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, esitaja Viini Filharmoonikud, dirigent Christian Thielemann. Sümfoonia on 4-osaline muusikateos sümfooniaorkestrile. Esimene sümfoonia, Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, on Joseph Haydni üks populaarsemaid teoseid. Teema on lihtne ning korrapäraselt üles ehitatud, kuid lõpeb täisorkestri äkilise akordiga. Ta soovis selle looga üllatada publikut uudsusega. Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos
Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid https://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU Moonlight sonata https://www.youtube.com/watch?v=k_UOuSklNL4 Fur Elise Johann Sebastian Bach
Sisaldades nii rahulikke hetki kui ka õdedevahelisi pingeid. Mainimata ei saa ka neljandat osa , mis vaatamata oma pikkusele, üle 25 minuti, suutis pinget kasvatada viimaste hetkedeni, mis tõid kaasa siiski traagilise lõpu. Esitamise seisukohast, ei ole Gustav Mahleri teosed kindlasti kerged, võib-olla just selle pärast on tema sümfooniad kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite repertuaaris, näiteks Berliini filharmoonikud mängivad pidevalt Mahlerit. Lisaks oma keerulisusele on selle sümfoonia esitamiseks vaja ka väga suurekoosseisulist orkestrit. Nimelt on vajalik lausa 8 metsasarve ja 6 trompetit. Vaatamata selle teose nõudlikule iseloomule sai ERSO sellega väga hästi hakkama, eraldi mainiksin ära vapustavad bass-klarneti soolod mida mängis Meelis Vind. Väga hästi kõlasid ka metsasarvesoolod Vigo Uusmäe esituses 3. osas . Meeldivalt üllatas
Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine. Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludvig van Beethoven, Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule.
(1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Teosed: ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt Disney Concert Hall, Los Angeles Tellija: Los Angelesi Filharmoonia Ühing Kirjastaja: Universal Edition Teosed kammerorkestrile Nt: These Words... 2008 10-15' kammerorkester: löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile
muusikutele täiesti mõistetamatu fenomen – džässitundjatel piisab vaid paari lause kuul- misest, et öelda eksimatult, kes mängib (see kehtib loomulikult tuntud muusikute kohta). Seda mitte ainult kuulsate solistide osas, vaid ka instrumentaariumi poolest täiesti sarnaste orkestrite puhul – keegi ei aja omavahel segi Duke Ellingtoni, Glenn Milleri 41 või Count Basie 42 orkestreid, samas kui on võimatu ette kujutada, et keegi suudaks kõla järgi ära arvata, kas mängivad Berliini Filharmoonikud või näiteks Bostoni sümfooniaorkester. Siin oleks kohane rääkida veel ühest kõlaga otseselt seotud fenomenist – džässmuusikud laulavad sageli sotto voce kaasa oma improvisatsioonile. Seda teevad paljud džässmuusikud, tuntuim neist on pianist Erroll Garner, kes peale oma improvisatsiooni meloodialiini markeerimise toob aeg- ajalt kuuldavale ka täiesti muusikaväliseid häälitsusi, nagu hüüatused või naer. David Sundow
annaabi.ee 
