KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973),
Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks.
Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias
Panso. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. Lisaks jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks oli lõpetanud kolm lendu ja kool suleti. Algab rängimaid perioode L K-i elus, ta arreteeriti 1950. aastal ning ta pidi veetma 5a venemaal., vanglas. Peale vanglasolemist naases Leo tagasi kodumaale ja töötas Filharmoonias. Siis kutsus ta Ilmar Tammur ta Draamateatrisse, kus Kalmet lavastas veel 7 lavastust, millest kõige silmapaistvam oli Schilleri “Don Carlos”. Lisaks 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht.
jalga laskma, Sibeliuses tol ajal vaid establishmenti. Adorno kirjutas ka ise uut muusikat ja pooldas selle atonaalsut. Tonaalne ja atonaalne muusika seisid teineteise vastas ning heliloomingu väärtus seisnes n.ö õige poole valimises. Establishmendiga (mille hulka kuulus Goebbelsi poolt isiklikult asutamisele määratud Saksa Sibeliuse-selts) peavad võimekad loojad kahjuks hiljem paratamatu konsensuse saavutama, ehk selle eest kõrget hindagi maksma. Berliini Filharmoonias tervituskõne pidanud 76-aastane Jean Sibelius avaldas austust saksa muusikale, mitte aga sakslastele. Ei meeldinud Sibeliusele iganenud viisijupid, mida saksa raadios pidevalt käiati ning ta pidas oma kasvatustki liiga traditsiooniliseks, et valitsevast mentaliteedist lugu pidada. Sibeliust on pikka aega peetud maailma halvimaks heliloojaks. Sibeliuse teoste remiksimine tänapäeval oleks õnnestunud operatsioon. Muumia elluäratamise probleemi saaks lahendada just uuesti tõlgendamisega
Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Raimo Kangro esimese õpilasena. 2000. aastal lõpetas ta
annaabi.ee 
